Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (Kikas, 2008:20). Lastel areneb koolieelses eas mõtlemise kolm üksteisega põimunud vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine
kuigi lähedale. Isik, kellel on loteriipilet ja selle number läheb võidunumbrist ühe numbri võrra lahku, tunneb selle üle suuremat kahetsust, kui isik, kelle piletinumber läheb võidunumbrist kaugelt mööda. Samasugune on jalgpalluri reaktsioon, kui ta lööb palli peaaegu, et väravasse, kui kaugelt mööda lüües. See nähtus on dokumenteeritud arvukate uuringute tulemustes, milles katsealuseid tuvustati mitmesuguste stsenaariumidega ja nad pidid andma neile oma hinnangu. Üks näide mainitud stsenaariumidest on järgmine: Mr Crane ja Mr Tees pidid jõudma lennujaama ühel ja samal ajal väljalendavatele, kuid erinevatele lennukitele. Linnast lennujaama sõitsid nad koos, ühes ja samas autos ning sattusid liiklusummikusse. Lennujaama jõudsid nad 30 minutilise hilinemisega pärast nende lendude plaanilist väljalennuaega
väljendab. Lisaks sellele mõistavad eksperdid ka stsenaariume, mis antud eriala mittetundjatele on mõistetamatud. Oma erialast väljaspool asuva eriala tehnilist dokumentatsiooni uurides tekivad raskused (a) sõnavara mittetundmise tõttu ja (b) stsenaariumide mittetundmise tõttu. Need mõlemad tingimused muudavad võõra erialase keele meie jaoks mõistetamatuks. Loomulikult ei saa tegeliku elu kõiki varieeruvusi loendamatute stsenaariumidega katta, ent nende osa tunnetuse ja suhtlemise hõlbustamisel on ilmne. Ilma psüühikast kättesaadavate stsenaariumideta oleks meie keeloskus ja keelekasutus palju enamate ebaõnnestumistega seotud. Oma keeleoskuse parandamise seisukohalt on oluline märgata, millistes stsenaariumides ja mil viisil me keelt valesti kasutame. Keelevääratused Tunnetuspsühholoogidela pakuvad huvi ka keele eksliku kasutuse juhud. Ühe eksliku keelekasutuse rühma moodustavad keelevääratused
annaabi.ee 
