Kiriku välisilmes on näha mitmeid Rayonnanti arhitektuuri tunnuseid- sügavad tugimüürid, konksukujulised raidkaunistused ümber katuse ääre ja suured liigendatud aknad. Põhja-Euroopas, kus valgus oli kõrgelt hinnatud, domineerisid suuremad aknad ja kahvatumad klaasid. Prantsusmaal, kus varasematest perioodidest on säilinud rohkelt rikkalikku ehisklaasi on värvid tumedamad ja alumistel keerukatel stseenidel kujutatud pildid väiksemad, samas kui valgmiku tasandil domineerivad elusuuruses firguurid. · Juveliirne klaasipühamu meenutab rikkalikult metallikunstiga kaunistatud relikviaari suurendatud kujul. · Kiriku laes on ristroidvõlvid · Kabel on maailmakuulus, tänu imekaunitele värvikirevatele vitraazakendele Väikene rikkalikult kaunistatud kabel ehitati 40 000 liivri eest, et hoida seal hinnalist reliikviat- okaskrooni.
Second level · Rembrandt Harmensz van Third level Rijn Hollandi kuulsaim Fourth level Fifth level maalikunstnik. · Tema kujutatud stseenidel ja portreedel oli sügavam sisu. · Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud oluline. · Hindas inimeste sisemaailma. Rembrandt. Autoportree 34 aasta vanusena Peamised zanrid - Maastikumaal · Maalis palju Piibli ja Click to edit Master text styles Second level mütoloogia ainetel. Third level
On reljeefe, millel üks neist puudub ja ka selliseid reljeefe, kus pole kumbagi kujutatud. Neil reljeefidel, kus koer ja madu on kujutatud lähestikku, pole märgata mingit konflikti, nad küll sirutuvad mõlemad pullist voolava vere suunas, kuid üksteisele tähelepanu pööramata.5 Sellest lähtuvalt leiab Hinnells, et mao ja koera vahel konflikt puudub. Edasi uurib ta madu kui iseseisvat sümbolit ja võimalust, et madu võiks Mithrase reljeefil esindada kurjuse jõude. Mithrase-aegsetel stseenidel, kus madu kujutatakse, ei tundu olevat tegu kurjuse sümboliga, näiteks on madu kujutatud sündimis-stseenidel, koos selliste sümbolitega nagu muna või viljapead, mis annab alust arvata, et madu sümboliseerib pigem elujõudu kui kurjust.6 Mis puudutab veel tauroktoonia reljeefi, siis on madu, skorpion, koer ja vahel esinevad kaaren või lõvi alati kujutatud kõrvuti või üksteisest eemaldumas, mitte aga vastandlikel positsioonidel, nagu hea-kurja konflikti puhul eeldada võiks.
XVI saj. loodigi pill mille hääl oli teistest paremini võomeline vibreerima viiul. Renesansiajastul tekkisid ka esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid passioonid. Loodi ka esimne ilmaliku muusika suurteos ooper. Ooper on lavateos, mille tegelased väljendavad oma tundeid ja mõtteid lauldes sümfooniaorkestri saatel. Üksiku tegelase laul soolo. Kooslaul ansambel või koor. Ooperis on erivad koorid: mees-, nais-, laste- ja segakoor. Ooperis on suur tähtsus stseenidel, mis on vaba ülesehitusega episoodid. Renessantsooperit tuntakse peamiselt "Eurydike kaudu". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana.Kreeka tragöödiad. Eriti silmapaistvaks saavutuseks oli esimeste ooperite muusika, kõlasid painduvalt teksti järgivad ilmekad retsitatiivid, mida saatsid vaid akordid. See oli puhtal kujul homofooniline muusika-.
· Millised on stseenide vaheldumise funktsioonid? Traagilisele stseenile järgneb koomiline (vahelduse loomine). Vabama hingamisega stseenile järgneb kinnisema õhustikuga stseen. Põnevuse intensiivistumine. Püütakse konflikti lahendust edasi lükata. Paljud stseenid peaksid näidendi teemat peegeldama või mitmekülgsemalt selgitama. Hamletis on palju monolooge, mis peavad toimunut selgitama. Mis on stseenide asetamise eesmärk? Kas stseenidel on lisatähendusi? Draamateosed on kas suletud või avatud vormiga. Suletud vormiga teose tunnused: · Endasse suletud lugu. Kui lavastus lõpeb, on lugu lahendatud; · Aja-, koha ja tegevuse ühtsus. Üks sündmus käivitab teise. Ballasti pole. Kronoloogiline järjestus. Tegevuskoha muutumist märgitakse selgelt; · Mitu tegevusliini on põimitud, kusjuures kõrvalliinid on allutatud pealiinile; · Funktsionaalsus. Üleliigne on kõrvaldatud
annaabi.ee 
