tulemusest on näha märgliivapritsi sobivus materjaliga. Soodaprits Soodapritsiga puhastamisel saab vana palgi pealt siseruumides edukalt eemaldada lubja, krohvi, tahma ja kasvõi vana tapeedi. Puitfassaadi puhastamine soodapritsiga annab väga hea tulemuse, sooda eemaldab vana värvi kahjustamata puidu pehmemat osa ehk puidu süüd. Hea tulemuse eelduseks on muidugi aluspinnaks olev tugev puit, mida paksem on värv ja mida pehmem ja kahjustatum on puit, seda struktuursem pind jääb. Soodapritsi saab kasutada ka muude puidust pindade puhastamiseks, nagu laed, talad, põrandad jne. Kuna puhastamiseks kasutatakse söögisoodat, siis võib soodapritsi soovitada ka allergiatundlike isikute ruumide puhastamiseks. Kõrgsurvepesu Kõrgsurvepesu on kiire ja keskkonnasõbralik meetod mitmesuguste pinnakattematerjalide, näiteks värvide, vaikude ning tsemendiliimi eemaldamiseks. Kasutatav survevahemik on olenevalt soovitud kvaliteeditasemest 200–2600 baari
8. Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Põhjavesi liigub mullapoorides laminaarselt. Vastavalt Darcy seadusele oleneb vee liikumise kiirus pinnase filtratsioonimoodulist ja veepinna langust. Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. Ka vee temperatuuri tõus, samuti mullas olevad lõhed, vihmausside käigud, elusad ja surnud taimejuured suurendavad filtratsioonimoodulit. 9. Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e
hüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda atmosfäärirõhu nivood mullas nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast allapoole jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. 4)Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. · keskmine liivsavi 0,2 · raske liivsavi 0,1 · savi 0,05 · peenliiv 1,0 · saviliiv 0,6 · kerge liivsavi 0,4 · turvas (60%) 0,3 5)Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb. Vertikaalsuunas tõuseb kapillaarvesi
Äravoolutegurile avaldab tugevat mõju maapinna lang: mida järsem on nõlv, seda enam sademeid valgub mööda maapinda ära. Milles seisneb metsa mõju vee pindmisele äravoolule? Äravoolu vähendavat mõju võib seletada järgmiselt. 1. Metsataimestik avaldab vee voolule mehaanilist takistust, mistõttu voolu kiirus väheneb ja vesi saab imbuda mulda. Mets vähendab ka tuule kiirust ja takistab sellega lume ärapuhumist. 2. Metsakõdu ja -muld on suurema veemahutavusega, muld on struktuursem, rohkete pooride ja käikudega ning laseb seega vett hästi läbi, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda, kus nad suurendavad mulla niiskust, kuluvad transpiratsioonile ja füüsikalisele aurumisele ning lähevad põhjavee täienduseks. 3. Lumi sulab metsas aeglaselt, metsata aladega võrreldes keskmiselt 10...14 päeva kauem. 4. Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna külmub metsaalune muld tunduvalt vähem ja sulab kevadel kiiremini kui metsata alal
annaabi.ee 
