..............5 Kasutatud materjal:........................................................................................................6 2 1. Seenkahjustused Seened on põhilised puidu lagundajad, nende elutegevus muudab puidu struktuuri. Seda struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam
kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja välisturgudele suunatud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvad majandusharud, peab töötlev tööstus läbima nii struktuuri- kui ka tehnoloogilise muutuse, saavutamaks kõrge tootlikkuse. Loomulikult toimuvad muudatused majanduses pidevalt. Struktuurimuutustele lisaks on veel palju võimalusi, et tootlikkust suurendada ja konkurentsivõimeliseks muuta. Peamine on see, kuidas inimesed, ettevõtlussektor ja riik on võimelised muutuma. Majanduse kiire kasvu staadiumis ei olnud muutusteks eriti motivatsiooni, sest paljudele tundus, et jutud teadmispõhisest majandusest ja pidevast õppimisvajadusest on ainult tühjad sõnad ning tegelikult teenitakse raha Eesti siseturul. Nüüd loodetavasti motivatsioon suureneb. Kuidas tõsta tootlikkust
kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja välisturgudele suunatud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvad majandusharud, peab töötlev tööstus läbima nii struktuuri- kui ka tehnoloogilise muutuse, saavutamaks kõrge tootlikkuse. Loomulikult toimuvad muudatused majanduses pidevalt. Struktuurimuutustele lisaks on veel palju võimalusi, et tootlikkust suurendada ja konkurentsivõimeliseks muuta. Peamine on see, kuidas inimesed, ettevõtlussektor ja riik on võimelised muutuma. Majanduse kiire kasvu staadiumis ei olnud muutusteks eriti motivatsiooni, sest paljudele tundus, et jutud teadmispõhisest majandusest ja pidevast õppimisvajadusest on ainult tühjad sõnad ning tegelikult teenitakse raha Eesti siseturul. Nüüd loodetavasti motivatsioon suureneb. Ettevõtted muutuvates oludes
(monomeer) konformatsiooniga. Hemoglobiini - ja -subühikud (141 ja 146 jääki) on lühemad müoglobiinist (153 jääki) lühema C-terminaalse H-heeliksi tõttu. LIISI KINK 42 BIOKEEMIA test I Hapniku sidumine Hb poolt kvaternaarstruktuuri muutus Kui desoksü-Hb kristalle hoida hapniku käes nad purunevad! See viitab struktuurimuutustele! Hapniku sidumise käigus üks alfa-beeta paar liigub teise paari suhtes 15 kraadi võrra. Nii suur muutus on indutseeritud Fe2+ iooni asendi muutusega (0,039 nm) hapniku sidumisel Heemi konformatsiooni muutus O2 sidumisel Hapniku sidumisel Fe2+ tõmmatakse porfüriini tasapinda. Sellega tõmmatakse
paremakäelised → tegid ruumiliskonstruktiivseidül.paremini vasaku käega (seotud parema • kortikaalsed heterotoopiad, HF-ga) • valgeaine hüpoplaasiat • Nägude tundmine → poolikute nägude paar • tühi sella Aju struktuurimuutustele kaasuv NS düsfunktsioon HF-de ühendus läbi mõhnkeha CC • 50% krambid (Campbell 2003), • M (>200 milj.müeliniseerunud aksoni) tagab info kiire (20 msek.) liikumise HF-de vahel • vaimse võimekuse osas võib esineda nii eakohast arengut kui mahajäämust • inimene ei taju 2. erinevas “stiilis” töötavat protsessorit oma peas • hemipareese
annaabi.ee 
