lubab ja haav on paranemas. 4. Iseloomusta alajäsemete varikoosset laienemist. Veeniseina lihaskiudude atroofia ja sisekesta e. intima paksenemine. Veeniseina vastupanu langeb ja moodustuvad väljasopistused e. vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide ületäitumise (venoosse staas), veeniseina ülevenitus ja struktuurelementide katkemine. Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia, innervatsioonihäire ning veenide laienemine. Haige läbivaatusel on nähtavad: laienenud sinetavad nahaalused veenid, vaariksid (sõlmelised kobarad), mis vähenevad või kaovad haige lamades, pindmised laienenud nahaalused veenid (pintslijoonis e. teleangektaasiad), jalgade turse,
Et aga neil toimub biosüntees põhiliselt jämesooles, kust toitained olulisel määral enam ei imendu, siis ei ole sellel organismi vajaduste rahuldamise seisukohalt sageli enam tähtsust. B- rühma vitamiinid etendavad tähtsat osa kogu organismi ainevahetuses. Paljud nendest kuuluvad ensüümisüsteemidesse, mille kaudu mõjutavad paljusid ainevahetusprotsesse. Nende kaasabil teostub energia vabastamine ja ülekandmine, samuti struktuurelementide (aminohapete, valkude, puriinide jt) moodustamine. Seoses sellega võib isegi lühiajaline ühe või teise B-rühma vitamiini puudumine põhjustada ainevahetushäireid, viia mõne ensüümi või ensüümsüsteemi aktiivsuse langusele, halvata energiaülekandeid ja pidurdada sünteesiprotsesse, mõjustades sellega loomade tervist, kasvu, toodangut, söödakasutust, vastupanu haigustele. B-rühma vitamiinide vaegushaigusi võib esineda
mitteküllaldase puhkuse, jms korral. Ratsionaalselt ülesehitatud treeninguprotsess eeldab kolme esimest adaptatsiooniastet, mille kaudu toimub organite (süda) ja funktsionaalsete süsteemide (aeroobne metabolism) kohanemine uute tingimustega. Adaptatsioonilised muutused, olles organismi vastureaktsiooniks väliskeskonna mõjudele, võivad kulgeda järgmiselt: 1. organite ja kudede struktuurelementide akumulatsioon, mis tagab nende funktsionaalse reservi kasvu; 2. liigutuste koordinatsioonistruktuuri täiustumine; 3. regulatsioonimehhanismide täiustumine, mis tagab funktsionaalse süsteemi komponentide kooskõlastatud tegevuse; 4. psüühika kohanemine võistlustegevuse iseärasustega treeningu- ja võistluskoormuste kaudu. 77
annaabi.ee 
