negatiivse võimu kohalolekule ja mõjule positiivse otsustusprotsessi üle.(Anvelt 2002. 3). Tooks välja kuidas on sõnastanud organiseeritud kuritegevust ÜRO, Euroopa Liidu Nõukogu, Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon ja millised on karistused Eestis ja Venemaal. ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni järgi on organiseeritud kuritegelik grupp kolmest või enamast liikmest koosnev struktuureeritud grupp, mis eksisteerib teatud perioodi vältel, sooritamaks ühe või enama antud konventsioonis sätestatud tõsise kuriteo või rikkumise, omandamaks otseselt või kaudselt rahalist või muud materiaalset tulu. (United Nation Convention of 12 December 2000 against transnational organized crime. Art 2.). Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 21. detsembril 1998 vastu ühismeetme, kuna nõukogu arvates nõudis teatavate organiseeritud kuritegevuse liikide raskus ja areng Euroopa Liidu
E-post [email protected] Internetiaadress http://www.paidekultuurikeskus.ee/?page=8 Osalesin kandidaatide eelvaliku protsessis, koos juhatajaga valisime kaks inimest, kes võiksid tulla intervjuule. Konkureeris ja saatis oma CV ettekandja ametikohale 8 inimest. Pakutav ametikoht oli ainult üks. Vaatasin läbi saadud elulookirjeldused (CV-d) ja sorteerisime koos juhatajaga välja nõuetele mittevastavad kandidaadid. Kasutasin värbamise protsessis valikintervjuu ja struktuureeritud intervjuu. Valikintervjuu puhul küsimuste esitamise eesmärgiks on hinnata, kas kandidaadil on eeldusi tööga edukaks hakkamasaamiseks ning selgitada kandidaadi tegelik valmisolek ja huvi teha pakutavat tööd ning sobivus olemas olevasse meeskonda. Struktuureeritud intervjuu: varem ettevalmistatud küsimuste jada. Intervjueeritavat oli kaks. Küsimused olid järgmised; 1. Kus olete varem töötanud? Mis olid töökohustused? 2. Miks just see pakkumine tähelepanu äratas? 3
hindamisel, personali valikul, nõustamisel ja vallandamisel. Taolise vestluse korraldamiseks sobivad intervjuu põhimõtted. Majandustegevuses tuli võõrkeelne sõna intervjuu Eestis kasutusele siis, kui kaadritöö asendus personalitööga. Eristatakse: tavaintervjuud, milles intervjueerija püüab intervjueeritavat teatud üldistest asjadest rääkima panna, näiteks psühhiaatrias; struktuureeritud intervjuu, mille küsimused on hoolikalt valitud ja esitatakse kindlas järjekorras; fookusintervjuu, milles rakendatakse mõlema eelneva intervjuu printsiipe; intervjueerija võib olla direktiivne või mittedirektiivne. Kuigi vestluse läbiviimine näib lihtne olevat, osutub see paljudel juhtudel siiski väga keerukaks tegevuseks. Kommunikatsioon Organisatsioonis