Need elemendid moodustavad kaks erinevat allsüsteemi: grammatiline allsüsteem ja leksikaalne allsüsteem. Need kaks süsteemi hõlmavad erinevaid pooli inimese kontseptuaalses süsteemis. Talmy jaoks sisaldavad suletud elemendid vaid skeematilisi ja strukturaalseid tähendusi samas kui avatud elemendid on tähenduselt palju rikkamad. (Talmy, 2000, 2007 ; viidatud Evens jt 2007: 22-23 järgi) Talmy järgi on grammatiline allsüsteem semantiliselt piiratud ja omab struktureerivat funktsiooni. Leksikaalne allsüsteem ei ole semnatiliselt piiratud ja omab kontseptuaalset sisu. Seda illustreerib ta näitega, et keeles on lõpud, mis tähistavad arve (mitmus, ainsus). Samas ei ole keeles midagi, mis viitaks värvidele. Meil ei ole lõppu, mis viitakse näiteks sinisusele, kuid meil on lõpp, mis viitab mitmusele. Grammatilise struktuuri eesmärk on pakkuda luustik, millele siis lisatakse leksikaalsed elemendid, et saada täisväärtuslik keel
Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel 2. Struktureeriv õigusõpetus Moodsa keelefilosoofia ja formaal-loogika areng on viinud uue, loogikareegleid järgiva normi- ja struktuuriteooria ülesehitamiseks, mille aluseks on uusimate probleemide keelefilosoofilised uurimused (struktureeriv õigusõpetus). Struktureerivat õigusõpetust kutsustakse ka Mülleri koolkonnaks. Struktureeriv õigusõpetus on post-positivistlik õigusmetodoloogia teooria, mis ei nõustu traditsioonilise positivistliku lähenemisega, mille järgi normi ainult tõlgendatakse. Normi leidmisel tuleb läbida rohkem faase. Struktureeriva õigusõpetuse põhiküsimus on " mida peab tegema otsustaja, kui ta subsumeerib õigusnormi tegelikele asjaoludele?". Nimelt ei ole õigusnorm mingi valmistöödeldud asi, mida võib muutmata kohaldada
riigiametnikud kasutaksid seaduseelnõude kirjutamisel tavalist keelt, ja vaatab üle kõik parlamendile esitatavad seaduseelnõud. Mitmes riigis on loodud ühendusi, mille eesmärk on lihtsama keelekasutuse populariseerimine ja selle kasutamise vajalikkuse ja kasulikkuse rõhutamine. Kuid on vaja mõelda ka nn sisuliste lahenduste peale olukorras, kus me oleme. Meil tuleb aga peale erialaterminoloogia luua oskussõnavara ka eri eluvaldkondade jaoks. Struktureerivat õpetust õigusest kritiseeritakse eelkõige demokraatia teooria aspektist. Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse seadusest õiguse konkretiseerimisele ja seetõttu pole legaalsus seotud mitte enam seadusega, vaid see tehakse kindlaks metoodika abil. Sellega ei saa nõustuda, sest just struktureeriv õpetus õigusest on võimeline näitama, kuidas funktsioneerib kommunikatsioon. Struktureeriv
annaabi.ee 
