tööle, mis oli koostatud hästi, haakus essee teemaga ning küttis ootused kõrgele lubades leida lahendust küsimusele "mida peaks tegema juht, et töötajaid motiveerida". Mis oli head · Essee on koostatud metoodiliselt hästi ning kasutatud lihtsat ja korrektset kirjakeelt, mistõttu lihtsasti mõistetav ka laiemale lugejaskonnale. · Sissejuhatuses püstitas asjakohase küsimuse ning rääkis piisavalt lühidalt ka töötajate motiveerimise taustast. · Autor struktureeris teemat küllaltki hästi ning tõi välja inimeste motiveerituse erinevad tasemed Maslow teooria näitel. Samuti pakkus Paul Glen'i teooria baasil välja soovitused vähimatest tingimustest töötajate motiveerimiseks, kuid jätis need sisulise poole pealt läbi analüüsimata. Miinuspooled · Allikatele viitamine on teostatud puudulikult, sest lugedes tekkis soov rohkem teada saada Maslow teooriatest ning nende rakendamisest praktikas, kuid konkreetset viita ei
Isaac Newtoni teooria, kus seletavaks abivahendiks oli gravitatsioonijõud, mis on tüüpiline teaduslike teooriate komponent, sest seda ei saa otseselt vaadelda. Siinkohal on olulisem teadusteooriate võime anda põhjuslikke seletusi ja ühtsustada terveid nähtuste valdkondi. Näiteks Newtoni gravitatsiooniteooria seletas ja ühendas nii erinevaid nähtusi nagu õunte vaba langemine, planeetide liikumine ja loodete olemasolu ehk siis struktureeris korrapäraselt ühe suure valdkonna, mis hõlmas esmapilgul erinevaid nähtusi, kuid kõikide nende nähtuste põhjuseks on gravitatsioon. Ennustusjõu suurenemise tõttu avastasid paljud kultuurid taevakehade liikumises seaduspärasusi ning võimalikuks sai ka päikese- ja kuuvarjutuste ennustamine. Kui aga ühel hetkel gravitatsiooniteooria need seaduspärasused ära seletas, oli võimalik kasutada uusi ennustusi, näiteks senitundmatu planeedi olemasolu kohta. 20.sajandi
Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda üksikisiku (senjöör, süserään) suvast. Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse. Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida- Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10. sajandil eksisteeris mere ääres ja jõgede kallastel rida
asutamisena. Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda üksikisiku (senjöör, süserään) suvast. Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse. Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10. sajandil eksisteeris mere ääres ja jõgede kallastel rida kaubanduskeskusi (näit
annaabi.ee 
