võib vaadelda kui suhteliselt lõdva seotud uuringute kollektsiooni. Uuringutes käsitletakse mitmesuguste tegurite mõju otsuse langetamisele. Koolkond arutleb selle üle, kuidas toimub informatsiooni tunnetamine ja tegelikkuse kaardistamine strateegi mõistuses. Keskendutakse vajadusele teatud psühholoogiliste raamide järele ja nendega kaasnevale riskile. Koolkonna eri tiibade seisukohad erinevad üksteisest mõnevõrra, objektiivne tiib näeb info töötlemises ja teadmiste struktureerimises eelkõige maailmast objektiivse pildi loomist. Subjektiivne tiib rõhutab rohkem subjektiivset, ehk strateegia tugineb teatud mõttes maailam interpreteerimisele. Mintzberg väidab, et seda koolkonda iseloomustab rohkem selle potentsiaal kui senine panus. Strateegia formeerimine on vaimne protsess ja strateegia loomise teel võib juhtuda veidraid asju. Õppimise koolkond (The Learining School) Õppimise koolkonna käsitluses on strateegia õppimise tulemus ja strateegia kujuneb välja, kui
õpilasi õpitavates ainetes. Avastuslik õppimine on eriti sobiv meetod lapse huvi äratamiseks õpitavate nähtuste vastu. Õpetaja peab iusaldama oma kogemust. 9. Kognitiivne õppimiskäsitus kognitiivne e. mõtlemisega seonduv (õppija kohandab, tõlgendab, loob, analüüsib ja hindab enda õppimist...) Rõhuasetus õpitavast materjalist õppivale indiviidile, teadmiste hankimisest võimete arengule. Õppeplaani integreerimise põhimõtteks on õppiva indiviidi oma kogemuste struktureerimises kasutatav sisemine loogika, mitte ainult õpitava materjali struktuuri ja olemust selgitav, konkreetset teadmiste valdkonda puudutav loogika. Lapsekeskne kasvatus 2012 10. Ameerika koolide avatud kasvatus Inglise lapsekesksetest koolidest huvitatud õpetajad tegid Inglisemaale õppereise. Uurimused, millest mõjukamateks võib pidada Silbermani, Featherstone´i ja Weberi teosed. Ameerika avatud koolides püüeldakse omanäolise pedagoogika poole. Rõhutades
Samas näiteks Köhleri ahvidel polnud insaiti avastamise katses banaanikimbu kättesaamiseks vaja mitte sõnu, vaid tegusid, kuigi insaidi kujul tekkinud probleemi lahendus saabus eeldatavasti kujundlikul teel. Probleemide lahendamine Probleemide lahendamine koosneb kolmest etapist: (1) Probleemi sõnastamine (2) Lahenduse loomine ehk tegelik lahendus (3) Lahenduse õigsuse kontroll Probleemide lahendamine seisneb nende (1) struktureerimises, (2) struktuuri tuletamises ja (3) transformeerimises. Probleemi sõnastamine on ühtlasi probleemi struktureerimise (korrastamise või ümberkorrastamise) alguseks. Sageli on struktureerimise tarbeks vaja kõigepealt tuletada elementide vahelistest seostest olemasolev struktuur ja alles seejärel asuda uute seoste (uue struktuuri) konstrueerimisele. Lahendusplaan on reeglina hierarhiline (eesmärgile jõudmiseks tuleb läbida terve rida kohustuslikke lahendusetappe)
annaabi.ee 
