11) Herbert Blumer - andis sümbolise interaktsionalismile nime ning kirja pannud kolm keskset põhimõtet interaktsionismis. 12) Erving Goffman - dram lähenemine (argielu sotsiaalsed suhted kui teatrilava). 13) Robert Entman - lõi Goffmani "raami" mõistele toetude raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades aud teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema kodeerimise-dekodeerimise mudel aitab selgitada erinevuste teket sõnumi looja mõeldud ja sõnumi vastuvõtjani jõ sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M
eristumine. 4. otsustajate strateegilised valikud - stuktuuri mõjutavad juhtide otsused ja nende hinnang organisatsiooni positsioonile tema tegevuskeskkonnas. Organisatsiooni sooritus sõltub tema struktuurist. 1. Mida mõistetakse organisatsiooni disaini all? Organisatsiooni disain koosneb kahest elemendist, milleks on - organisatsiooni struktuur ja protsessid organisatsioonis. 1. Mis on organisatsiooni struktuur ja mis seda iseloomustab? tegeleb ettevõtte struktureerimisega organisatoorseteks üksusteks; Struktuur on rollide, suhete, vastutuse, võimu ja aruandekohustuse ning organisatsioonisiseste kommunikatsiooniteede süsteem; TSENTRALISEERITUSE ASTE kuivõrd võim ja otsustusõigus organisatsioonis on kontsentreeritud ühe inimese kätte; FORMALISEERITUSE ASTE mil määral on töö organisatsioonis formaliseeritud; KOMPLEKSSUSE ASTE milline on tööjaotus (spetsialiseerumise aste) organisatsioonis 1
2. õpimaterjalide loomisest; 3. õpimaterjalide administreerimiskeskkonna loomisest. 3.1 Õpikava Konspekti läbimiseks sobiva kava loomine koosneb järgmistest etappidest: 1. tegevuste ja teadmiste jagamine sobiva suurusega mooduliteks (tehtud hierarhilises alajaotuses peatükis 2.2.1); 2. moodulite järjekorra määramine (osaliselt tehtud tegevusahelate peatükis 2.2.2 ja moodulite kirjeldamise peatükis 2.2.3). Projektijuhtimise temaatika struktureerimisega sai väga põhjalikult tegeldud tegevuste analüüsi raames. Seepärast antud temaatikat siin peatükis ei korrata. Põhjalikumalt võetakse vaatluse alla teemade järjestamine. Eesmärk on luua erinevaid kavasid, millede hulgast konspekti lugeja saab valida talle sobiva. Peale sobiva kava valimist võib lugeja määrata selle konspekti avaleheks (muutes veebilehtede favoriidiks või lisades järjehoidja). Kõik kavad on interaktiivsed sisukorrad. Klikkides sisukorra konkreetsel
annaabi.ee 
