tahte läbi. · Need sotsiaalsed mustrid, mida arvame seisvat meist väljaspool ja piiravad meie käitumist on ise inimestevaheliste interaktsiooni tulemus · Sümboolse -interaktsionistliku paradigma juures alluvad sotsiaalse korra reeglid alati muutustele ja muutmisele · Sotsiaalse elu jälgimisel säilib ebakindluse ja püsimatuse element; inimesed ei ole lihtsad süsteemi strukturaalsetele nõudmistele reageerivad vaid pigem tähenduste aktiivsed loojad Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Keel ja taju: Sapir-Whorfi hüpotees oska selgitada, milles see hüpotees seisneb. Hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele.
Nii näiteks seisavad idealismi peatükis kõrvuti argooga "vürtsitatud" kirjeldus Kadrioru huligaani käitumisest ja mõtisklus fundamentaalsete filosoofiliste kategooriate üle. Unt läheneb deshifreerimise meetodile kui imelisele võtmekesele, mis avab varjatud tähenduse. Niisiis on usk valitud meetodisse kriitikavaba. See iseloomustab nii Undi argimüüte kui Barthes'i strukturalistliku perioodi teoseid. Vaatamata entsoklüpeedilisele korrastatusele ja strukturaalsetele mõjutustele, on argimüüdid stilistiliselt erinevad, vahel "unustab" kirjanik end pikemalt ühe teema juurde, teisel korral pajatab ta oma uitamistest, kolmandal aga hüppab kiiresti ühe intentsionaalse tähenduse juurest teise juurde. Undi argimüütide kirjutamise viis illustreerib Barthes'i 70- ndate aastate kirjutamise protsessi teooriat. Mütoloogiates võib näha kirjutamise protsessi nautimist, aja ja ruumiga suhte kaotanud naudingukirjutamist. Müüdid jätavad mulje, et Unt
• Suunatud visuaalne töötlus • Näo äratundmise ühikud • Isiku identiteedi sõlmed • Nime genereerimine • Kognitiivne süsteem 3.7. isikutaju e sotsiaalne taju – tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. UURIMUSTÖÖ Taju-tegevuse mudelid Milner ja Goodale (1995; 1998): Nägemistaju keskseid küsimusi: kuidas valitakse välja see, millele tähelepanu pöörata? Tänu nägemissüsteemi strukturaalsetele ja funktsionaalsetele piirangutele saab ainult väga vähest hulka saabuvast informatsioonist teadvustatult töödelda – tuleb teha valik. Leidsime, et mitme visuaalse tunnusega objekti töötlemise protsessis kallutab tegevuskavatsus nägemistähelepanu selle tunnuse suunas, mis on eelseisva tegevuse seisukohalt oluline. Kui vaja stiimulit haarata, siis on stiimuli orientatsiooni töötlus täpsem võrreldes olukorraga, kus on vaja stiimulile osutada.
annaabi.ee 
