tsiviil- ja poliitiliste õiguste võitlusega. Teiseks on see inimeste igapäevane eluruum, kus nad töötavad ja tarbivad ja kus nende kohalikud poliitilised õigused määratletakse. Kolmandaks on lokaliteet sotsiaalse ja individuaalse liikumise baasiks. Proaktiivsed lokaliteedid koosnevad inimestest ja rühmadest, kes kasutavad ära kohalikke traditsioone ja olukorda mingi kindla koha sise- ja välistegurite suhtes. Eestis on uuritud linnageograafilisi aspekte struktualismi ja realismi vaatenurgast lähtudes, näiteks elamupoliitika valdkonnas. Lokaliteediuurimise poolt mõjutatud linnageograafe on süüdistatud tihti liiga empiirilses lähenemises. 2.Mis on asustussüsteem. Asustussüsteemide tüübid. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused. ASUSTUSSÜSTEEM Mingil territooriumil (riigis, regioonis, piirkonnas vms.) asuvad
pandud. III vaadatakse kunsti millegi kõrvalisena. o - Ükski kolmest pole iseseisev, kõik kolm peavad olema koos. Marx marx?? · Maailma jaotus ühiskondlik olemine jaotub kaheks: 1. Pealisehitus (ühsikondlikud suhted) 2. Baas (majanduslikud suhted) · Willams oli vastu: o Strukturalism. Struktualismi loogika: me paneme ise reaalsuse kokku keele kaudu, me ei saa reaalsust ennast vahetult kogeda. Seetõttu me elame maailmas kus reaalsus on aind keeleline konstruktsioon. Me tegeleme asjadega, mis on nimetatud, millele me oleme andnud nimed ja mis on keelelises käibes. Me ei saa rääkida reaalsusest endast. NT: sõnal kass ja kassil
sotsiaalsesse korda. Ka siin tuleks silmas pidada kahte aspekti: · Selles faasis tuleb esile ka insestitabu: emaihalus on vaja kõrvale tõrjuda. Selle tagajärjeks on mitteteadvuse tekkimne. Soovide allasurumine. · Isa tekkimine tähendab ka lapsele sugupoolte erinevuste tajumist, mida sümboliseerib fallos. Mis tähendab ka kaotatud imaginaarset täiuslikkust ja iha. Eelnevat sotsialiseerumisprotsessi esitab Lacan keelelise protsessina, mille raamides ta tõlgendab uues valguses Saussure struktualismi. Järgnevalt asumegi keele ja sümboolse korra mõiste juurde lähemalt. Keel ja sümboolne kord. Kuidas toimub see keeleline sotsialiseerumisprotsess täpsemalt? Sõnu õppides paneb laps tähele kahte momenti (vähemasti Lacani arvates ): · et iga märgi sümboli kasutamisel me eeldame selle sõnaga viidatud objekti äraolekut. See tähendab siis: SÕNA ON OBJEKTI ASEAINE! (vrd subjekti illusoorset samastumist). Väljendusega - sõnaga asendatakse objekti saamine enda valdusesse.