kontrollitavaks faasiks ja sekretoorseks progesterooni poolt kontrollitavaks faasiks. Östrogeenide tase follikulaarfaasi ajal stimuleerib endomeetriumi ja näärmepõhjade epiteelirakkude proliferatsiooni. Ovulatsiooni järgselt moodustuv kollaskeha produtseerib progesterooni, mille toimel endomeetrium edeneb järgmisesse, sekretoorsesse faasi. Progesteroon valmistab endomeetriumi ette blastotsüsti implantatsiooniks, stimuleerides näärmete sekretsiooni, endomeetriumi stroomarakkude suurenemist, spiraalarterite kasvu ning küpsemist. Endomeetrium muutub paksemaks ja näärmed keerduvad tugevalt väänilisteks. Jätkuv progesterooni ja östrogeenide toime põhjustab stroomarakkude muutumist suurteks, glükogeenirikasteks detsiduaalrakkudeks, mida stimuleerib blastotsüsti implantatsioon. Kollaskeha toodab aktiivselt hormoone umbes 10 päeva (kui viljastumist pole toimunud), misjärel hormoonide tase järsult langeb
suremine, kusjuures nad pigem surevad nekroosi kui apoptoosi teel. Telomeeride osa vähirakkude tekkes. DNA replikatsioonist tulenev rakkude vananemine (ingl.k. replicative cell senescence) – normaalsetel rakkudel peatub rakujagunemine telomeeride pideva lühenemise tõttu. Vähirakkudes on: 1) telomeraasi aktiivsus pidevalt kõrge, mistõttu nende telomeerid ei lühene või ei kaota katvaid valke; 2) holomooogilise rekombinatsiooni teel pikendavad nad oma kromosoome Vähi- ja stroomarakkude koostoime. Vähirakud kujundavad ümber stroomarakkude füsioloogia ja vastupidi, muutunud strooma rakud hakkavad toetama vähirakke. Seega väljakujunenud vähikolle koosneb paljudest eri tüüpi rakkudest. Angiogenees kui vähirakkude jagunemist ja kasvu toetav protsess. Vähirakkude juures suureneb angiogenees, et varsutada rakke toitainetega Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek tekkivas vähikoes kui eeldus metastaaside tekkeks. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k
Neuraalne – rakkudevahelise kontakse suhtluse 1 kõige tuntumaid vorme. Toimub neuronite ja märkrakkude vahel. Signaaliks on neurotransmitterid (atsetüülkoliin, GABA, dopamiin jne), mis toodetakse ja väljutatakse neuronitest sünapsites. Sünapsid on spetsiifilised seosed rakkude vahel. Kontaktne – esineb rakkude vahel kudedes, eriti tähtis arengus. Otsene kontakt. NÄITED: Rebukoti vereloomes on vererakkude ja stroomarakkude kontakt signaaliks erütrotsüütide diferentseerumisele. Rakkude otsene kontakt ja rakkude ja rakuvälise maatriksi kontakt on signaalideks rakkudele. 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. Rakud võivad reageerida signaalidele erinevalt. Retseptorid tunnevad ära unikaalse signaali, retseptori valgud võivad pärast seostumist signaaliga põhjustada erinevaid muutusi rakus.
annaabi.ee 
