Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"stromatoporoidid" - 3 õppematerjali

Fossiilid
16
docx

Fossiilid

tänapäeval. 3. Käsnad Käsnad on ürgseim teadaolev hulkraksete hõimkond. Nad on vaasikujulised või ümmargused pehmekehalised loomad, kelle õrn siseskelett koosneb kaltsiidi või räni nõelakestest. Vanimad käsnade kivistised on teada juba 570 miljoni vanusest fosforiidikihindist Hiinas. Eestis leidub käsnade kivistisi üsna harva Kohtla-Järve põlevkivikihindis ja levinumalt Kesk-ja Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivides. Levinud on ka käsnade hulka kuuluvad kihtpoorsed ehk stromatoporoidid, kelle kivistisi leidub Saaremaal Siluri lademe lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Käsnade kehakuju on väga mitmekesine, mille välispind on tavaliselt ebatasane, tihti okkaline või harjaseline ja arvukate peente pooridega; sisemus aga koosneb ebaühtlasest poorsest massist, milles on palju erinevates suundades kulgevaid kanaleid ja õõnsusi ning okiste ja kiudude moodi skeletielemente. Veel on neile omane siseskeleti ehk –toese

Geograafia → Geoloogia
6 allalaadimist
Eesti geoloogia eksami vastused
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

rohekashalliks taandamata.) Seepärast on -Kuressaare lade: Kuresaare kihistu Siluri klindi paljanditel ümmargused ja väikesed, kui devonit põhjapoolkeral nimetatudki Old Red’iks. -Kaugatuma lade: Kaugatuma kihistu ● Stromatoporoidid ehk neid võrrelda Kallavere kihistu -Ohesaare lade: Ohesaare kihistu kihtpoorsed, kes kuuluvad sama kvartsi terakeste suuruse

Geograafia → Geoloogia
19 allalaadimist
Loomade areng evolutsioonis
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

kes kas ujusid või hõljusid vees. 5 Väheliikuva eluviisiga loomadest leidus merepõhjas veel rugoose (tuntud ka kui sarvkorallid nende väliskuju tõttu) ja krinoide (teise nimetusega meriliiliad). Primitiivseid koralle ja krinoide leidus vähesel määral Kambriumiski, kus nad olid ökosüsteemi märkamatud osad. Ordoviitsiumi merepõhjas elas kolm olulist gruppi koloonialisi organisme: sammalloomad, stromatoporoidid ja tabulaadid. Viimased kaks omasid olulist rolli riffide moodustamisel Kesk-Paleosoikumis. Ordoviitsiumi merede mobiilne epifauna sisaldas peale trilobiitide veel uusi tigusid, karpe, ostrakoode ja okasnahkseid.. Enne kalade evolutsioneerumist domineerisid kiskjatena meritähed ja nautiloidid. [3] 6 Kesk- Paleosoikum Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Silurist ja Devonist. Siluri ja Devoni

Botaanika → Taime- ja loomafüsioloogia
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun