Hapnikku tekitavad veest tsüanobakterid. Praegu on näidatud, et bakterid saavad hapnikuga hingata ka siis, kui seda on ülivähe. Seega ei pidanud esimeste aeroobsete mikroobide ilmumiseks palju hapnikku olema. Tänu hapniku hulga tõusule (tsüanobakterid!) atmosfääris hakkab raud kivimites oksüdeeruma. (Hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumise ja elutegevusega. Tsüanobakterid ilmusid vähemalt 2.5 miljardit aastat tagasi. Stromatoliitidega samavanustes meresetetes on leitud vöödilisi rauarikkaid setteid (banded iron). Arvatakse, et need setted moodustusid perioodil kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär.
Stromatoliidid on vöödilised kivitaolised settemoodustised, mis on sarnased ka tänapäevastele mikroobsetele mattidele. Meetrikõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt.Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Tsüanobakterid ilmusid vähemalt 2,5 miljardit aastat tagasi. Stromatoliitidega samavanustes meresetetes on leitud vöödilisi rauarikkaid setteid (banded iron). Arvatakse, et need setted moodustusid perioodil kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal
moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on noormad kui 3 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem. Hapniku kagunemine atmosfääris ja tsüanobakterid hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumisega (u 2,5 mlrd aastat) ja elutegevusega. Stromatoliitidega samavanustes meresetetes on leitud vöödilisi rauarikkaid setteid. Arvatakse, et need setted moodustusid perioodil, kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks
Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub. 11. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumise ja elutegevusega. Tsüanobakterid ilmusid vähemalt 2.5 miljardit aastat tagasi. Stromatoliitidega samavanustes meresetetes on leitud vöödilisi rauarikkaid setteid (banded iron). Arvatakse, et need setted moodustusid perioodil kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär.
annaabi.ee 
