on ensüümid, mis tunnevad DNA ebakorrapära ning asendavad nukleotiidiahela jupi Kahjustuse tagasimuutmine: fotolüaas – UV kahjustuste parandamine valgussõltuva DNA reparatsiooni abil; ensüüm fotolüaas lõhub sidet valguse energia arvel SOS vastus 18. Millal tekib bakterirakus SOS vastus ja mis siis toimub? SOS vastus tekib eluohtlikes olukordades - rakutsükkel peatatakse, indutseeritakse DNA parandamine ja mutatsioonide teke. Kaasneb stressivalkude süntees. 19. Mida tähendab geneetilise info horisontaalne/vertikaalne ülekanne? Elusorganismides on 2 geneetilise info ülekande strateegiat: VERTIKAALNE – geneetilise info ülekanne põlvkonnalt põlvkonnale; säilitab ja paljundab olemasolevat infot. Märksõnadeks: püsivus, stabiilsus, konservatiivsus Prokarüoodid paljunevad klonaalselt, seetõttu nn puhas vertikaalne ülekanne HORISONTAALNE – geneetiliselt sõltumatute isendite vahel
homoloogiline rekombinatsioon- homoloogse kromosoomi järjestusel) 4. Replikatsioonijärgne parandamine paranduspolümeraasid. Homoloogise DNA abil parandamine. RecA valk seostub ssDNA ja sunnib seda rekombineeruma teise ahelaga. DNa polümeraas sünteesib õige ja ligaas kleebib. Replikatsioonijärgne parandamine on osa raku SOS vastusest: üheahelalise DNA olemasolul seostub RecA valk LexA valguga ning sellega kaasneb stressivalkude süntees ,kindel promootorite järjestus, mida nim. SOS-box. Normaalselt on LexA sinna seostunud ja valke ei transkribeerita. 14. DNA rekombinatsioon Järglase alleelide kombineerumine koosneb kahest poolest: juhuslik valik (millised alleelid satuvad) crossing-over ehk homoloogiline rekombinatsioon Homoloogiline rekombinatsioonon lõikamise-kleepimise protsess: homoloogilised kromosoomiosad vahetavad vastavalt oma DNA. Toimub meioosi käigus.
• Giberilliinid – nt. Auksiin - pikkuskasvu reguleerimine. Giberilliinide puudus tekitab kääbuskasvu, potipuud on enamasti giberilliini sünteesi häiritusega mutandid. • Tsütokiniinid reguleerivad rakkude jagunemist, nt külgjuurte, pungade või õhulõhede tekkimist. • Brassinosteroidid aktiveerivad stressi korral uute valkude sünteesi (ja vahel suurendavad ka valkude hulka). • jasmoonhape jt. jasmonaadid kiirendavad vananemist, initsieerivad stressivalkude sünteesi, mõnel juhul on jasmonaatide mõju sarnane ABA mõjuga (nt vananemise kiirendajana), jasmonaadid aga (erinevalt abstsiishappest) ei ole olulised vee- ja soolastressis. • salitsüülhape jt. salitsülaadid. - Salitsüülhape (atsetüülsalitsüülhape on aspiriin) on signaalaine oksüdatiivse stressi tekkimisel ja nekroosilaikude kujunemisel. Peale selle, et salitsüülhape on signaalaine on ta ka üks fütoaleksiinidest (fütoaleksiinid on taimsed antibiootikumid)
tasemes Esmane stressivastus seisneb selles, et toimuvad muutused teatavate biokeemiliste süsteemide ekspressioonitasemes. Muutub geenide transkriptsioonitase, tööle võidakse lülitada ka seni vaikivaid geene. Kui esialgsetest muutustest stressiga toimetulekuks ei piisa, toimuvad raku metabolismis juba globaalsemad ümberkorraldused. Sel juhul esineb kattuvus teiste stressifaktorite poolt stimuleeritud regulatoorsete ümberkorraldustega. Rakus tõuseb universaalsete stressivalkude ekspressioonitase. Suvaline stress, mis mõjutab rakkude kasvukiirust, kutsub esile globaalsed ümberkorraldused biokeemiliste süsteemide aktiivsuses, mis seostuvad rakkude kasvu aeglustumisega või peatumisega. Järk-järgulised muutused metaboolsete süsteemide aktiivsuses leiavad aset sõltuvalt sellest, milline on raku varustatus biosünteesiradade lõpp-produktidega. Rikkas kasvukeskkonnas, kus vastavad komponendid on