Emotsionaal ja käitumisraskused (EKR) on koolis kasutatav üldmõiste õpilase kohta, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljapoole õpilaste käitumise ,,normaalsuse piire". Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena eksternaliseeriv käitumisprobleem Eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk
kõikide psüühiliste protsesside arendamisega. [5] Kokkuvõtte Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavad või muudavad isiksuse arengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste laste õpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanud 6 psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena. Eristatakse 2 kategooriat:
planeeriv; korrapärane; suur enesekontroll; kalduvus pessimismiks; usaldatav. Ambiverdid on 2 äärmuse vahel asuvad inimesed. Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid, 16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused, mis on pärilikud. Neurotism stabiilsus à Neurotism on Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale. Kõrge neurotismiga inimesed: emotsionaalselt labiilsed, tundlikud, kartlikud, rahutud, kergesti aktiveeruvad, suur soodumus foobiate tekkeks, tunnevad end sageli alaväärtuslikult. Madala neurotismiga inimesed ehk stabiilsed: püsivad, aeglaselt vahelduvate emotsioonidega, rahulikud, usaldavad, kindlald, stabiilsed, muretud. Eysenck arvab, et kõrge neurotismiga inimesed panevad kuritegusid sagedamini toime kui stabiilsed, sest kaotavad stressiolukorras kiiremini ratsionaalse
annaabi.ee 
