Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva iseloomuga, kaob tal eneseusaldus ning ta hakkab kartma, et tema tulevased suhted lagunevad samamoodi. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ta säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku
puhkusevajadusest. Tänapäeval on sõna "stress" muutunud tavaliseks terminiks ja samas järjest tihedamini diagnoositud tervisehäireks. Stressi leevendamiseks ja maandamiseks korraldavad inimesed enda puhkusi järjest enam troopilistesse maadesse. Kas see just stressi eemaldab- on küsitav, kuid hetkelise rahuloluseisundi toob rutiinsest keskkonnast väljumine ikka. Pealispindse suhtumisega võib reisima minek aga tuua kaasa hoopis uusi ja vahel ka päris raskeid stressiolukordi. Seega on hea, kui inimesed mõistaksid ja teadvustaksid mõningaid erinevaid reisimise ja tervisega seotud fakte juba enne reisile minekut vältimaks suuremaid probleeme võõral maal. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada
lk 9) Lisakoorem, mis avaldab stressireaktsiooni ,,viimane piisk karikas’’. Stressorit tavaliselt tajutakse otsese ärevuse pinge ja põhjustajana. Igasuguse suure sündmusega kaasneb ka meil õpilastel stress, sest see häirib tunduvalt varem omandatud harjumusi ning tegemisi. Uued olukorrad esitavad kohanemisele suuri lisanõudeid, mis võivad ületada inimese füüsilisi ja vaimseid oskusi. (Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Elus kogeme tihti stressiolukordi, mis panevad end tundma halvasti. Seetõttu võivad sind kimbutada: unehäired, muretsemine, madal enesehinnang,väsimus ja tugev stress. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik meel’’ lk 17) Koolistressi põhjustab ka tänapäeva koolide eripära: suured klassid, õppeprogrammide mahukus, valikvõimaluste nappus ning palju nõutavaid faktiteadmisi. Teadmiste puudulikkus ning sellele järgnev tajutava ebatäiuslikkuse hirmust tekkinud masendus võib õpihuvi kustutada.
kõrgenenud vererõhk, depressioon, immuunsüsteemi häired). Selleks, et üleliigset stressi oma elus vältida ja võimalikke terviseprobleeme ennetada võiks teadlikult tähelepanu pöörata stressiga toimetulemise võimalustele. 5.5 Isiksus ja stress Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressiooni. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ka säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku. Stressiga seoses kirjeldatakse A- ja B- tüüpi isikuid: A-tüüpi isikud neil on alati kiire, nad kõnnivad ja söövad kiiresti
annaabi.ee 
