Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vä...
käituma. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivalset suhet perekonnas eitada. Seda, miks saabub politsei, miks ema koos lastega põgeneb varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi. Vägivald on käitumine, mille käigus hirmutamist ja ähvardamist kasutades saavutatakse võim teise inimese üle. Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu? Seda on püütud selgitada mitmel viisil. Näiteks piiratud suhtlemisoskuste, stressi, vananemise, alkoholi, narkootikumide ja ravimite väärkasutuse, vaimse tervise häirete, töötuse ja majandusraskustega. Need võivad küll kaasneda vägivallaga, kuid pole vägivaldse käitumise põhjused.Vägivald pole
Vanemad ei aita lapsel mõista toimuvaid traumeerivaid sündmusi, põhjuseks soov toimuvat eitada, mitte tunnistada pereelu probleeme. Seda, miks saabub politsei, miks ema saab vigastada ja viiakse haiglasse, miks põgenetakse keset ööd varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab tema stressikoormat veelgi. Kas naine soovib, et tema suhtes rakendataks vägivalda Vahel väidetakse, et vägivalla all kannatavad naine ise õhutab tagant vägivalda, mis teda tabab. Lähedased küsivad: "Mida sa tegid selle provotseerimiseks?" Vägivallatseja võib ka ise süüdistada oma ohvrit toimunus, väites "kui sa poleks nii käitunud, poleks ma sind löönud." Kuuldes neid väiteid, usuvad vägivalla all kannatavad naised sageli, et nad ongi ise vägivallas süüdi ning nad
tahtmist. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivaldset suhet perekonnas eitada. Seda, miks saabub politsei, miks ema koos lastega põgeneb varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi. 28 Tugigrupid perevägivalla ohvritele: naistele, meestele. Probleem, et naiste vastu kasutatakse kodus vägivalda "avastati" maailmas laiemalt varastel 70- tel, koos teiste perevägivalla liikidega k.a. laste ahistamine perekonnas. Algselt oli laiemal avalikkusel raske mõista peresisest vägivalda. Selle vägivallavormi teadvustamist suruti alla, et säiliks idüllilise perekonna illusioon
annaabi.ee 
