Kvantitatiivsed nõuded tööl Kvantitatiivsed nõuded on nõuded tehtava töö hulga suhtes, töökoormus. Kvantitatiivsed nõudeid saab kirjeldada kui ajaühikus tehtavat töö hulka (töö kogus ja töö tempo) suhtes töötaja võimega seda tööd ära teha. Liiga suur töökoormus on töötajat kahjustav. Kuigi töötaja võib tema jaoks liiga suurele töökoormusega mingi aeg toime tulla, on tulemuseks kurnatus. Liiga suur töökoormus on läbipõlemise eeltingimuseks, samuti teiste stressihaiguste tekitajaks. Samuti on kahjustav liiga väike töökoormus, mille puhul töötaja ei saa oma potentsiaali ära kasutada. Eelkõige mõjub liiga väike töötempo töömoraalile, enesehinnagule, samuti tekitab hirmu võimaliku vallandamise ees. Nagu paljudes asjades, on ka siin optimumi leidmine kõige õigem tee. Sundasendid Kontoritöötajad tihti puutuvad kokku olukorraga, kus justkui peaks terve tööpäeva istuma kontoritoolis ning tööd tegema
8 Stressi tagajärjed Stressi käigus toodetud keemilised ained jäävad pikaks ajaks verre ja tekitavad pikaajalise pingeseisundi: ärrituvus liigne muretsemine varajane ärkamine suutmatus uinuda oma võimetes kahtlemine otsustusvõimetus keskendumisvõimetus mäluhäired väsimus Kuhjunud pingete mittelahendamine viib: isikuhäireteni läbipõlemiseni depressiooni stressihaiguste kujunemisele (sihtorganites) riskikäitumise suurenemisele - traumad, 9 vigastused, liiklusõnnetused, tööõnnetused suitsiid, vägivald, kuritegevus ebatervetele eluviisidele - alkohol, suitsetamine, narkootikumid abielude/perekondade purunemine töölt lahkumine, vallandamine Läbipõlemine on kompleksne häire, mille tunnusteks võivad olla
kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele. Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse: Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks (ÜAS), (General Adaptation Syndrome - GAS). Stress on organismi reaktsioon ärritavatele sündmustele, mis rikuvad organismi tasakaalu; mis panevad proovile organismi toimetuleku; või ületavad organismi toimetuleku võime. Stressi tagajärjed. Stressihaiguste teke. Tugeva stressori toimel võib tekkida: Südame koronaarhaigused, hüpertensioon, oitumishäired, haavandid, diabeet, depressioon, migreen, unehäired, kroonilise väsimuse sündroom, neerupealiste hüpertroofia. Närvisüsteem: Südame frekventsi kiirenemine ja vererõhu tõus; pupillide dilatatsioon; suu kuivus, higierituse suurenemine; Vere hüübivuse suurenemine. Immuunsüsteem: Vähenenud resistentsus infektsioonide suhtes; Immuunvastuse häired.
säilumisele muutunud tingimustes. resistentsus tõus II RESISTENTSUSE ; ADAPTATSIOONI st. Iseloomulik on püsiv närvisüsteemi aktivatsioon. Aktivatsiooni aste sõltub stressihormoonide liigset vabanemist pidurdavate süsteemide seisundist. III KURNATUSE st. Resistentsus langenud, faktor ülitugev, pikaajaline, kurnav. Organism ei ole suuteline kohanema muutunud tingimustega (maladaptatsioon), põhilised stressi realiseerivad süsteemid on väljakurnatud Stressihaiguste teke. tugeva stressori toimel võib tekkida: maohaavandid Neerupealiste hüpertroofia depressioon Stressi vahendavad süsteemid: 1. KNS-i struktuurid ja mediaatorid, hormoonid 2. Hüpofüüsist, perifeersetest näärmetest ja närvilõpmetest vabanevad stressi hormoonid ja mediaatorid (AKTH, A, NA, glükokortikoidid) AKTH- Adrenokortikotroopne hormoon neerupealsete koore talitlus A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika:
annaabi.ee 
