Paraku on aga inimesed asunud neid kütteks ja asulate ehitamiseks maha raiuma ja seega võtavad ära hea loodusliku kaitsebarjääri. Ka kliima muutustel on korallidele otsene mõju. Näiteks CO2-e tõus atmosfääris põhjustab veepinna happesuse tõusu, mis omakorda takistab korallidel lubjakiviskelettide moodustumist. Sagedased on ka laevaankrute ja sukeldujate poolt tekitatud mehhaanilised kahjustused. Kõik eelpool mainitud mõjud on korallidele stressifaktoriteks, mis soodustavad erinevate haiguste levikut. Viimastel aastatel on olnud mitmeid korallide haiguste epideemiaid. Samuti on avastatud palju uusi haigusi, samas kui juba tuntud haigused võtavad järjest hävitavamaid vorme. Levinumaks haiguseks on nn. korallide pleekimine. Nimi on tulnud sellest, et selle haigusega nakatunud korallid muutuvad valgeks. Haigust põhjustab liiga soe veetemperatuur, mille tagajärjel heidavad korallid endalt maha oma kudedes elavad vetikad
filtreerivad muda enne merre jõudmist. Paraku on aga inimesed asunud neid kütteks ja asulate ehitamiseks maha raiuma ja seega võtavad ära hea loodusliku kaitsebarjääri. Ka kliima muutustel on korallidele otsene mõju. Näiteks CO2-e tõus atmosfääris põhjustab veepinna happesuse tõusu, mis omakorda takistab korallidel lubjakiviskelettide moodustumist. Sagedased on ka laevaankrute ja sukeldujate poolt tekitatud mehhaanilised kahjustused. Kõik eelpool mainitud mõjud on korallidele stressifaktoriteks, mis soodustavad erinevate haiguste levikut. Viimastel aastatel on olnud mitmeid korallide haiguste epideemiaid. Samuti on avastatud palju uusi haigusi, samas kui juba tuntud haigused võtavad järjest hävitavamaid vorme. Levinumaks haiguseks on nn. korallide pleekimine. Nimi on tulnud sellest, et selle haigusega nakatunud korallid muutuvad valgeks. Haigust põhjustab liiga soe veetemperatuur, mille tagajärjel heidavad korallid endalt maha oma kudedes elavad vetikad
on takistatud. Seetõttu eritab taim mulda rohkesti ogaanilisi happeid ja CO2, mis omakorda nõrgendavad juurestiku arengut. Füsioloogiline kuivus on probleemiks igihaljastel taimedel. Talve lõpus, kevade alguses päike paistab intensiivselt ning soojendab taime maapealset osa ning taimest aurustub intensiivselt vesi. Samas muld on külmunud ning taim ei saa vett kätte ning taime maapealsed osad kuivavad. c) Keskkonnatingimustest võivad stressifaktoriteks olla veel: Ebasobivad valguse, hapniku ja mullastikutingimused; Liigne osooni sisaldus; UV kiirgus; radioaktiivne kiirgus Erinevad saasteained (näit gaasilised ained SO2, NO, NO2). Biootilised stressifaktorid a) Taimede tihedus Iga kultuurtaime puhul, lähtuvalt taime mõõtmetest, tuleb kasvatamisel kasutada optimaalseid külvi- ja istutustihedusi, et jätkuks taimedele valgust, vett, toitaineid. b) Teised elusorganismid
annaabi.ee 
