patsiendile. Metadoon narkootikumina levib nii, et mahukaid raviprogramme ellu viies tuleb ette ka nõndanimetatud kadusid - keelatud müüki illegaalsele turule. Narkootikum toimib ravimiga samal põhimõttel! Selle toime ulatus ja tagajärjed sõltuvad inimese individuaalsetest omadustest. Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad keha selle vastupanuvõime haigustele ja stressidele. Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine (Cannabis sativa), lääne meditsiinis tuntud 1839.a. kui kosutusvahend. Cannabis sativa sisaldab umbes 60 toimeainet, mida kutsutakse kannabinoidideks ja milledest psühhoaktiivseim on delta-9-tertrahüdrokannabinool (THC), mis metaboliseeritakse maksas. Aine on rasvlahustuv ja püsib kaua kehas. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide suitsetamine, kuid seda võib ka süüa. Suitsuna
Rakkude sisenemine statsionaarsesse kasvufaasi ei ole järsk. indutseeritakse uued ensüümsüsteemid limiteeriva komponendi juurdehankimiseks juba C, N või P vaeguse esmaste signaalide ilmnemisel. Kui limiteerivat komponenti ei õnnestu juurde hankida, rakkude kasv aeglustub, kuni rakupopulatsioon jõuab statsionaarsesse kasvufaasi. Statsionaarsesse faasi sisenemisel sünteesitakse uusi valke, millest paljud muudavad rakud resistentsemaks ka teistele stressidele nagu näiteks oksüdatiivne stress, osmootne stress ja temperatuuristress. Regulatsioon nukleoidi valkudega Nukleoidi kokkupakkimine on ajas muutuv. Geeniekspressioon varieerub kromosoomi piirkondades ja on seotud kromosoomi topoloogiaga. DNA-ga on üle genoomi pidevalt seondunud ligikaudu 10 valku, mille hulk varieerub rakus kasvufaas-sõltuvalt. Need valgud muudavad nii lokaalselt kui ka globaalselt kromosoomi struktuuri ja osalevad sel viisil globaalses geeniregulatsioonis
(kuna oleme vähem emotsionaalsed). Muidugi on need niinimetatud saladused ka lihtsalt harjumatud meie jaoks. Aga eks otsustagem siis, kui oleme need enese jaoks läbi töödanud. Need saladused on välja toonud Joyce Golden Seyburn, kes on õpetaja Californiast. Tema teooria on siis selline tema arvamuse kohaselt tagab õige hoolitsus lapse eest vundamendi kogu eluks, panemaks vastu kõikidele muutustele, stressidele ja väljakutsetele, mis elu enesega kaasa toob. Esimene saladus siis oleks selline: Lapse eest tuleb hakata hoolt kandma juba siis, kui ta alles üsas on. Katsuge elada tasakaalustatud maailmas, tegeleda kehaliste harjutustega mõõdukalt. Toituda kindlasti tervislikult, puhata piisavalt ning hoolitseda enda eest. Teine saladus oleks selline: Õppige tundma oma lapse meele/keha tüüpe ehk siis dosha´t. Informatsioon meele/keha
molekulide või redoksreaktsioonide poolt, regulaatorite translatsioon või proteolüüs ja regulatoorsed RNA-d. Järgnevalt tuleb põhjalikumalt juttu bakterite füsioloogilisest kohastumisest. Üldine stressivastus Viimastel aastatel on võetud kasutusele üldise stressivastuse mõiste. Üldise stressiga kaasnevad muutused raku füsioloogias ja morfoloogias, mis suurendavad raku resistentsust erinevatele stressidele. Üldine stressivastus pigem kaitseb rakku kahjustuste eest kui kõrvaldab tekkinud kahjustusi. Üldise stressivastuse kutsuvad esile näiteks rakkude nälgimine (mille tulemusena rakkude kasv peatub ja nad püsivad statsionaarses kasvufaasis), kõrge osmolaarsus, kõrge või madal temperatuur ja keskkonna happesus. Paljud valgud, mis erinevate stresside toimel indutseeritakse, kattuvad. Seetõttu ongi rakud ühe stressi puhul taluvamad ka teiste stresside osas