tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest maha jäänud seisundist, dementsusest1 või käitumishälvetest (Wikepedia 2015). Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutust oma võimetest ja võimaldab sellega arvestades, oma tulevikku planeerida. Tuleb arvestada, et tulemused võivad olla valed. Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: ärevus testi täitmise ajal, väsimus, tähelepanu hajutavad faktorid, meeleolu, testi sooritamise kellaaeg, stressfaktorite olemasolu, möödunud aeg viimasest söömist ja muu (Wikipedia 2015). Kuna intelligentsustestide tulemused võivad inimese elukäiku mõjutada, siis tasub testide tulemuste puhul arvestada järgnevate asjaoludega: testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava mainet. Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada (Neuronation 2003). IQ-le mõjuvad järgmised faktorid: pärilikus, geenid, ümbritsev keskkond, sugu, riik, rass.
Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade usaldusväärsus on vahemikus 0,82-0,98. Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist o igapäevaste stressfaktorite olemasolu Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutuse oma võimetest ja võimaldab tal sellega arvestades oma tulevikku plaanida. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis kasutusele intelligentsuse mõõdu – intelligentsuskvoodi, lühidalt IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema enda vanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse
intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82-0,98.[1] Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist o igapäevaste stressfaktorite olemasolu[6] Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutuse oma võimetest ja võimaldab tal sellega arvestades oma tulevikku plaanida.[6] 3.2 Testide eetiline pool 7 Kuivõrd intelligentsustestide tulemused võivad inimese elukäiku mõjutada, siis tasub testide tulemuste puhul arvestada järgnevate asjaoludega: o Testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava huve;
annaabi.ee 
