huve 20% häältest. *Mõõdukalt parempoolne Saksa Rahvapartei (DVP) sai 1015% *Kommunistid 810% häältest *Hitleri partei ei ületanud aga 5% taset 19241928 õnnestus riigis luua valitsused, mis toetusid paremstsentristlikule või vasaktsentristlikule enamikule. Peaaegu kõikides selle perioodi valitsustes domineeris Stresemann. Tema eestvedamisel sõlmiti Locarno leping ning 1926. a sai SM'st Rahvasteliidu liige. 1920ndail oli SM'l kaks välispoliitikat: üks oli läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida vaikides toetas president. Seda teostasid isamaalised massiorganisatsioonid (Teraskiiver). SM valmistus II MS'ks: *Saksa ohvitserid õppisid tankide juhtimist Venemaal, sest SM'l ei tohtinud neid olla *Kruppi firma hakkas valmistama õhutõrjekahureid Punaarmee jaoks *SM sai laene ja investeeringuid USA'lt KeskEuroopa riikide vahelised suhted olid üsna pingelised: *Tsehhoslovakkia, Poola, Jugoslaavia tegid panuse liidule Antant'iga
1925. a sai presidendiks feldmarssal P. von Hindenburg. Ta pooldas monarhistlikke vaateid, tahtis võimu üleanda keisrile. Riigipäevas polnud tal palju toetajaid, seal oli palju parteisid. Liberaalne erakond Tsentrum- peamiselt lõuna ja lääne aladel. Saksa Rahvuslik Rahvaerakond. Mõõdukalt vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid. Kommunistid. Hitleri partei. G. Stresemann nõudis mitmete Versailles tingimuste rahumeelset muutmist. 2 välispoliitikat_ Läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida toetas president. Koostöö Nõukogude Liiduga. Saksa firma avas oma tehase Moskva lähedal, et ehitada sõjalennukeid ja kahureid. Sakslased õppisid Venemaal tankide juhtimist kuna Saksamaal ei tohtinud tanke olla. Usa andis Saksamaale laene majanduse arenguks. 5)USA .Algul olid majandusraskused, sest sõjaga seotud tootmine lõpetati, tööpuudus. Sagedased streigid ja meeleavaldused punaste lippude all. Punaste hirm möödus peagi,
Nad olid tutvunud Konstantinoopolis ja sidemed säilitanud. Pärast mitut ebaõnnestunud katset suutis von Papen sokutada uusaadliku Berliini eksklusiivsesse seltsi ,,Union-Club". Neil kahel olid ka ühesugused poliitilised vaated ja Hitleri võimutulekuni 1933. aastal tegutsesid nad sageli koos. Reich´i pealinna poliitilistes ringkondades omandas Ribbetropi nimi aja jooksul siiski hea maine. Vahuveinikaupmees oli Hjalmar Schachti, Gustav Stresemanni, Franz von Papeni ja teiste tollaste tähtsate tegelaste hea tuttav. Franz von Papen Augustis 1932 kohtus ta esimest korda Adolf Hitleri, keda ta jäi kuni viimase enesetapuni tuliselt austama. Kõnelused Franz von Papeniga natside vüimaliku osalemise kohta valitsuses nurjusid. NSDAP maalihkele sarnanev valimisvõit 1932. aasta juunis 37 protsenti valijate häältest ning konservatiivsete ja rahvuslike parteide katostrofaalne kaotus ei leidnud kõnelustel
annaabi.ee 
