• Toimub kord aastas • Peamised ülesanded on poliitiliste arutelude pidamine, suhtlemine teiste intuitsioonidega, uute liikmete vastuvõtmine jne.. • MK eesistuja vahetub iga poole aasta tagant • Eesti saab olla komitee eesistuja maist novembrini 2016 aastal Eesti EN’is • Erikülalise staatus 1991 aastal • Täisliikmeks 14. mail 1993 aastal • 1995–1999 suursaadik Karin Jaani; 1999–2003 suursaadik Ants Frosch; 2003–2006 suursaadik Alar Streimann; 2007–2011 suursaadik Sulev Kannike; alates 2011 suursaadik Gea Rennel • Strasburg, Prantsusmaa
Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste autoriteedi kindlustamine; Rahvusvahelise õiguse normide edendamine keskendudes meedia-ja väljendusvabadusele, sh internetis, küberkuritegevusele, soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja seksuaalvähemuste õigustega seonduvale. Eestit on esindanud ENi juures järgmised saadikud: 19951999 suursaadik Karin Jaani; 19992003 suursaadik Ants Frosch; 20032006 suursaadik Alar Streimann; 20072011 suursaadik Sulev Kannike; 20112015 suursaadik Gea Rennel; alates 2015 suursaadik Katrin Kivi.
8 Suur ühiskond, Raivo Vetik, Tallinna ülikooli võrdleva poliitika professor www.iiss.ee/files/raivolühikokkuvõte4.doc 9 Kui demokraatlik on demokraatia? Jaak Valge, ajaloolane. Eesti Päevaleht, 29.05.2009 http://www.epl.ee/artikkel/469817 10 Jaan Kapilnski, Kas demokraatia lõpu poole? http://jaan.kaplinski.com/new/demokraatialõpp.html 11 Inimarengu aruanded 2006 ja 2007: sõnumid Eestile ja Tallinnale, M.Heidmets, Tallinna Linnavolikogu 13.11.2008 12 Karin Streimann, Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte tervise peaspetsialist; Õnn on paraku veel kaugel Maaleht 06.08.2009 * Happy Planet Index :oodatav eluiga x eluga rahulolu / ökoloogiline jalajälg, Inimarengu aruanded 2006 ja 2007: sõnumid Eestile ja Tallinnale, M.Heidmets, Tallinna Linnavolikogu 13.11.2008 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee
Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Hibell jt. 2007; Kobin jt. 2012). Uuringud näitavad, et kõige sagedasemateks alkoholi tarbimise kohtadeks on kellegi teise kodu. Eesti noortest on võõrast kodu alkoholi tarbimise kohana kasutanud 48 %. Veerand uuringus osalejatest leidis, et targem on siiski tarbida alkoholi oma kodus (Streimann, 2009). 6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. Valdav osa eestlasi on arvamusel, et Eestis juuakse liiga palju alkoholi ja on teadlikud alkoholist tulenevatest probleemidest. 75% Eesti elanikest arvab, et alkoholi juuakse palju ning vaid 16% leiab, et alkoholi tarbitakse mõõdukuse piirides (Orro, 2012). Rahva jaoks on mõõdukas tarbimine see kogus alkoholi, mille korral ei teki inimesel haigestumise ega
annaabi.ee 
