isikliku ja ühiskondliku elu kohta. 1967.aastal esines King avalikult Vietnami sõja vastase sõnavõtuga. Ta pöördus üleskutsega suure sõjavastase miitingu poole Washingtonis, temast sai organisatsiooni ,,Vaimulikud ja profaanid, keda teevad ärevaks sündmused Vietnamis" kaasesimees. 28.märtsil 1968 juhtis King Tennessee osariigi Memphise ärilinnaosas aset leidnud protestimarssi, millest võttis osa 6000 inimest eesmärgiga toetada streikivaid töölisi. Kõnes, mille ta pidas mõni päev hiljem ehk päev enne hukkumist Memphises, ta justkui tundis ette oma peatset lõppu. Memphise kiriku kantslis seistes vastas ta küsimusele, kuidas ta on tervelt viisteist aastat suutnud pidada võitlust, vaatamata vägivallale ja ohule, mis ähvardab mitte ainult teda vaid ka ta perekonda: ,,Meil on ees rasked päevad. Kuid see pole tähtis. Sest mina käisin mäe tipus.... Ma vaatasin ettepoole ja nägin tõotatud maad
kriitilistel momentidel ka sõjavägi. Üldine sisepoliitiline tegevussuund taotles äärmuslikke poliitiliste voolude tõkestamist. Esmajoones piirati neid poliitilisi voole, ka parteisid, mis oma programmdokumentides ja väljaannetes deklareerisid Eesti Vabariigi valitseva riigikorra kukutamist. 4 1920. aasta augustis anti välja sundmäärus, mis kuulutas osavõtu majanduslikust streigist kuriteoks. Paljud streikivaid töölisi arreteeriti ja 61 saadeti Eestist välja Nõukogude Venemaale. Töölisühinguid ja ajalehti suleti, töölisorganisatsioonide aktiviste arreteeriti ja karistati. Pealegi kehtis Eestis peaaegu kogu kodanliku vabariigi eksisteerimise jooksul kas täielik või osaline sõjaseisukord, mille ajal konstitutsiooniga lubatud kodanlik-demokraatlikud vabadused ei olnud maksvad.
keskendus uuringutele kuidas kultuur aitab säilitada ühiskonna domineerivaid struktuure. 1981 määrati B. Prestiizikale sotsioloogia õppetooli juhatajaks Collège de France. 1980ndate teisel poolel oli B. Ameerikas üks enim tsiteeritud prantuse sotsiolooge. Oma üliõpilastele oli ta guru, Bour-dieu (jumal), või kohutav näide terrorist maskeerituna sotsioloogia taha. 1990ndate keskel osales Bourdieu paljudes tegevustes, mis polnud seotud ülikooli ja teadustööga. Ta toetas streikivaid raudteetöölisi, rääkis kodutute kaitseks, oli külaline TV-programmides ning 1996 asutas kirjastuskompanii Liber/Raisons d'agir. Bourdieu's viimane töö tegeles selliste teemadega nagu mehelik domineerimine, neoliberaalne uuendused, Edouard Manet` kunst ja Beethoven. Bourdieu suri 24.jaanuaril 2002 vähki Saint-Antoine hospidalis Pariisis. 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) · Prantsuse filosoof · Collège de France juhataja
annaabi.ee 
