15 aastaks, mis põhines segamajandusel. Seda plaani arvestas 1950. a Nehru juhtimisel tööle hakanud Rahvuslik Planeerimiskomisjon. Peeti silmas ka NSVLi varasemaid viisaastaku plaane. 1951. aastal alustas India oma esimese viie aasta plaani elluviimist. Rõhk oli pandud agromajandusele, irrigatsioonile ja rasketööstusele. Finantside vähesus sundis appi kutsuma välisriike. 1 Majanduslikud raskused tõid endaga kaasa streigiliikumise, tööpuuduse ja talurahva rahulolematuse kasvu. Talupoegade relvastatud väljaastumised lakkasid alles 1951. aastal. Nehru valitsuse siseprobleemid Jawaharlal Nehru oli India tunnustatud juht, nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises suhtlemises, siiski suhtusid paljud tema poliitilistesse vaadetesse ettevaatliku umbusuga ja pidasid tema lähenemist pahempoolsetele režiimidele kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule
Finantside vähesus sundis appi kutsuma välisriike. Nii Suurbritannia, Saksa Föderatiivne Vabariik kui ka NSV Liit ehitasid terasevabrikuid. Esimene viisaastak nägi ette suurtööstuse toodangu väljalaske suurendamist aastas 7% võrra. Tegelikult saavutati 6%-ne tõus. Tööstustoodang tervikuna kasvas aastas 7,4%, rahvuslik tulu ühe inimese kohta 1,8%, riigi eksport kogu perioodil 1%. Majanduslikud raskused tõid endaga kaasa streigiliikumise, tööpuuduse ja talurahva rahulolematuse kasvu. Telinganis juba Hyderabadi iseseisvuse ajal alanud talupoegade relvastatud väljaastumised lakkasid alles 1951. aastal, kui M. K. Gandhi mõttekaaslaste algatusel alustati liikumisega bhudan, mis seisnes mõisnike poolt vabatahtlikult osa oma maade jaotamist maatutele talupoegadele. M. K. Gandhi askeetlik õpilane Vinoba Bhave käis 6 külast külla ja tegi vastavat propagandat
tõstmist. Streigi etteotsa tõsis elektrik Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga hakati streikima kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist, alates vabade ametiühingute loomisest ning lõpetades sõnavabadusega. Võimud üritasid streigikomiteed ignoreerida, kuid kuna iga päev ühines streigiga uusi ettevõtteid, muutus see võimatuks. Streigiliikumise levikule aitasid kaasa raadiojaama Vaba Euroopa saated, mis vahendasid Poolast saabuvat informatsiooni ning instrueerisid streikijaid. Seistes silmitsi üldstreigi ohuga, otsustasid võimud järele anda. 31. augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas neile paremad töötingimused. Nii sündiski ametiühingukoondis Solidaarsus (Solidarnosc). Poolas toimuv tekitas vaimustust kõigi ikestatud rahvaste seas
annaabi.ee 
