Praegu käib kohus ligi neljakümne noore baski üle, kes kuuluvad ETA juhitud radikaalsetesse noorterühmitustesse. Kõik see pole küll ETAt peatanud, kuid tema toetajate hulk baskide seas väheneb. Majandus: Hoolimata liberaalsemast majanduspoliitikast oli Hispaania majandus 1950. aastate keskpaigas halvas seisus. Maksebilansi defitsiit kahekordistus ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. Hakkasid streigilained ja reziimis endas tekkisid esimesed opositsioonialged. Enne olnud sajaprotsendiline kiriku toetus nõrgenes ning Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged. 1959. Aastal oli Franco vastumeelselt sunnitud heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani, mis muutis peseeta konventeeritavaks valuutaks. Samuti vähendati eelarvelisi kulutusi ja välisfirmadel lubati Hispaaniasse investeerida. Pärast lühikest tagasilööki kasvas majandus kiiremini kui üheski teises lääneriigis
suunamiseks, täitmaks sõja aja nõudeid. Trumani sisepoliitika nägi ette töötuse vähendamist, kõrgemat miinimumpalka ja suuremat sotsiaal- ja tervisekindlustussüsteemi. Truman viis läbi sõjaväe kiire demobilisatsiooni. Trumani plaan sai Kongressis tugeva vastuseisu osaliseks. Kuigi ta sai suurema osa enda seaduseelnõusid Kongressist läbi suruda, ei omanud ükski neist tugevat hilisemat mõju. Ka rahvas oli kahestunud, järgnesid streigilained tehase-, söe-, auto- ja raudteetööstustes, destabileerides tähtsaid USA majandussektoreid. Truman võttis steikide koha pealt kindla hoiaku, võttes nende vastu kasutusele karmikäelised meetmed. Truman seisis ka afroameeriklaste õiguste eest. 1947. aastal näitas ta oma poolehoidu National Association for the Advancement of Colored People, kellele lubas, et toetab nende kodanikuõiguste kehtestamist. Tegelikult ei olnud Trumani sõnade taga erilist teokindlust, sest
1906 – 17' näilise konstitutsionalismi ajajärk, mille juhtfiguuriks Stolõpin. 1906-1911 peaminister. Tema ajal pääsesid tagurlus ja politsei taas maksvusele (välikohtud). 1906-10' agraarreformid: Külakogukonna likvideerimise, maakorralduse ja ümberasustamispoliitika (Siberisse) tulemusel kasvab maaproletariaat, tugevneb sotsialistlike parteide mõju. Väljaränne ookeani taha (poolakad) ja Saksamaale (baltlased). Sel ajal olid ka pidevad rahutused ja streigilained. Keisri õukonnas võimutseb "imetegija ja jumalamehena" Siberi talupoeg Rasputin. Venemaa mängis ka rolli I MS alustamisel (kardab uut ebaedu oma Balkani poliitikas ja seisab alternatiivi ees: kas sõda või revolutsioon. 28.07 Austra-Ungari kuulutab sõja Serbiale. 19.07 osaline mobilisatsioon Venemaal, 30.07 üldmobilisatsioon, millega sai Saksamaalt nõude mobilisatsioon katkestada. 2-5.11.1914 kuulutab koos UK ja Prantsusmaaga Türgile sõja.
annaabi.ee 
