HILIROMANTISM Hilisromantism tekkis Saksamaal ja Austrias. Sellest arenes hiljem ekspressionism ning hiljem uusviini koolkond. GUSTAV MAHLER (1860-1911)sündis tsehhis aga kolis viini . Tema loomingud jaotuvadkaheks. :sümfoonia ja orkestrisaatega laulutsükkel.Aastal 1907 tekkis 8 sümfoonia.Tema tunutmad teosed: "laul maast","rändselli laulud" ning "laulud surnud lastest". Mahleri lood võis enamasti iseloomustada:suured draamaturgilised,kontrastlik,pikk sümfooniline areng.RICHARD STRAUSSil oli programmiline muusika,kus pealkirjas soovib väljendada süzeed võifilosoofiat. Ta muusika on enamasti sümfoonija ja oopermuusika. Tuntumad on: "Don Juan", "Nii kõneles Zaratusha" ja "salonme". IMPRESIONISM TEKKIS PARIISIS .MONET andis ühele maalile nimeks impresionism mis tähneadb muljet.tuntuim impresionism oli CLAUDE DEBUSSY "Fauni pärastlõunal" ja ta jätkas kammermuusika vallas. Ta kujundas uue klaverimängu stiili."Pelleas ja Melisande"
Teksad Teksad ehk teksapüksid on teksasriidest või muust tugevast tekstiilmaterjalist valmistatud püksid. Teksade-taolisi pükse hakati esimesena valmistama Genuas, tolleaegse Itaalia iseseisvas linnriigis. Need olid eelkõige mõeldud meremeestele. Teksariie ise pärineb Prantsusmaalt. 1850. aastatel oli Levi Straussil väike firma, mis müüs "Levi's" kaubamärgi all teksasid. Üks klient, Jacob Davis, tuli ideele tugevdada teksade taskute nurki vaskneetidega. Davisel polnud piisavalt raha, et vastavat patenti registreerida. Seepärast pöördus ta Levi Straussi poole ettepanekuga teha sel alal koostööd. 20. mail 1873. aastal registreeritigi USA patendi- ja kaubamärgiametis patent nr 139,121. Seda kuupäeva loetakse tänapäevaste teksade alguseks. Ligi sajandi olid teksad eelkõige tööriietus
Zarathustra", ,,Don Quijote", ,,Kangelase elu"; ooperid: ,,Salome", ,,Elektra", ,,Roosi kavaler", Ariadne Navosel"; sümfooniad (programmilised): ,,Alpi sünfoonia" ja ,,Sinfonia Domestica" (ehk kodusümfoonia). Strauss elas sellest ajas üle, kus ta elas (sarnane Rahmaninoviga)nad jätkasid uute sümfooniate loomist peale I maailmasõda, kuigi stiil oli muutunud (erinevus Sibeliusega, kes lõpetas uute sümfooniate loomise). Tema isa oli kontsertmeister ja soolode mängija. Straussil oli Wagneri ooperitega kokkupuude hiljem. Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. Ning tema dirigendikarjäär oli särav elu lõpuni. Straussi produktiivsus on võrreldav Mozartiga, kuid tema muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks
• Meeleolusid anti edasi valgusega • Massistseenid Straussi orkestrikäsitlus Richard Strauss eelistab neljast orkestrikoosseisu. Olulisel kohal on pillitämbrid. Kasutab ebatavalisi pille, mida tavaliselt ei kasutata (nt „Sálomes“ baritonoboe) Kuigi Straussi orkestris on tavaliselt 120 mängijat, kõlab faktuur läbipaistvalt. (Kasutab palju pilli soolosid.) Vokaalpartii käsitlus võrreldes Wagneriga on meloodilisem, laulvam. Modernismi jooned Straussil: 1. Sümfoonilise tsükli vaba käsitlus 2. Fragmentsus 3. Kõlaotsingud 4. Ebatavalised pillid (baritonoboe) 5 „Sálome“ (1905, Dresdenis) Lavastas Max Reinhardt Herodes (Võõrasisa – tenor) Herodias (Ema – mezzosopran) Salome (Sopran) Jochanaan (Ristija Johannes - bass/bariton) Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi
ja üheselt mõistetavam süntaktiline reeglistik. C.Levi-Sraussi müüdisisene loogika. "Mütoloogikad" (4 köidet 19671971, "Toores ja keedetud", "Meest ja tuhast", "Lauakommete päritolu", "Alasti inimene") käsitleb müüdisisest loogikat. On mõjutatud Freudist, kes lõi inimese teadvuse ja alateadvuse kõigile kehtiva mudeli. Ka Levi-Strauss lähtub ühtsest ja universaalsest allikast. Teine Freudi avastus, mille mõjusid näeme Levi-Straussil, on semantiliste üleminekute kirjeldamine mitteteadvusest teadvusse. Lähtudes totemismi teooriatest, asendas ta Freudi unenäo sümboolika müüdi sümboolikaga ja väitis, et müütiline mõtlemine on sarnaselt Freudi mitteteadvuse teooriale metafooriline ning transformatsiooniline, st. üks märk läheb pidevalt üle teiseks. Väidab, et ka kultuuri ehituse määravad ära binaarsed distinktiivtunnused.
Freud avastas samuti selle kõige varjus struktuuri, mille skeem on inimpsüühika (Mina [ego], ülimina [superego], miski [id]). Ta uuris ka iga üksiku inimese juures seda, milline on üleüldine inim struktuur, o Geoloogia pmst kivimeid uurides me saame aru miks loodus me ümber on sellise kuju võtnud, miks on jõed, mäed seal jne. o Kõige tundum Levi-Straussil: Müüdi käsitlus: · Müüdid ilmutavad ennast eri rahvaste juures mitmekesistena. Samal ajal on müütidel homogeene struktuur. Müteem (mytheme) o Tähenduslikuks saavad müteemid siis kui nad on kombineeritud teataval viisil.
annaabi.ee 
