päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põleb enamik meteoore ära, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris tõusta, seda madalamaks õhutemperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal. Stratopaus - stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab. Stratosfäär - stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni.
molekulide tõttu küllaltki halvasti segunenud. Turbopausist ülespoole jäävat ala kutsutakse heterosfääriks, allapoole aga homosfääriks. Termosfääri ülemine piir on eksosfääri algus ehk eksobaas, mille kõrgus oleneb päikese aktiivsusest ning jääb 350–800 km vahele. • Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamik meteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur −85 °C). Madalate temperatuuride tõttu
Mesosfääris esinevad helkivad ööpilved. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C (275 K[2] Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfääri kohal paikneb stratopaus üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris Stratosfääri õhu soojenemise põhjuseks on ultraviolettkiirguse neeldumine osooni molekulides
põrkamata. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termosfäär Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversiooni põhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 oC . Mesosfäär Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 8085 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamikmeteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. Stratosfäär Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur
alaossa. Troposfäär tähendab segunemise piirkonda ja on nõnda nimetatud konvektiivsete õhuvoolude tõttu. Kihi ülapiir ulatub 8km-ni suurtel laiustel ja 18km-ni ekvaatoril. See kõrgus muutub sesoonselt: kõrgeim suvel ja madalaim talvel. Tropopaus konstantse temperatuuriga kiht eraldab troposfääri stratosfäärist. Stratosfäär Stratosfäär: 10-50km. Õhu temperatuur on peaaegu konstantne kuni 20km-ni. Siis tõuseb kuni stratopausi alapiirini. Kuna temperatuur kõrgusega kasvab, siis stratosfääris ei esine konvektsiooni (õhu püstsuunalist liikumist). Kiht on stabiilne. Osoon mängib stratosfääri termilise reziimi kujunemisel peaosa, kuna veeauru kontsentratsioon on väga madal. Temperatuur kasvab koos osooni kontsentratsiooni kasvuga. Päikeseenergia viiakse kineetiliseks energiaks, kui osooni molekulid neelavad ultraviolettkiigust, mis põhjustab stratosfääri soojenemise.
madalaim talvel. 99% planeedi veeaurust paikneb troposfääris. Veeauru sisaldus on kõrgeim troopikas (kuni 3%) ja väheneb pooluste suunas. Kõik ilmastikunähtused toimuvad valdavalt troposfääris. Tropopaus eraldab troposfääri stratosfäärist. Stratosfäär - on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 1345 (1050) km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris. Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv. Stratopaus Eraldab stratosfääri mesofäärist
Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et see neelab Päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Stratosfäär.! Ülalpool tropopausi on õhk väga kuiv – vaid mõni miljondik mahuosa vett – stratosfäär tähendab ise kihilisust ja viitab sellele, et ülestikku paiknevate kihtide vahel õhk ei segune – temperatuur kasvab kõrguse suurenedes. Temp max on 50 km kõrgusel stratopausi nime kandvas kihis. ! Stratosfääris on 90% osoonist ja osoon seda kihti ka „kütab“. Kasvuhoonegaasid aga jahutavad. ! Osoonikihi vähenemine põhjustab jahtumist – ! j!a alates 1979-ndast aastast on see langenud paar kraadi kümnendis.! Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise
Atmosfääri kõige külmem kiht on mesopaus.Mesosfäär paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Mesopausi kõrgus ja ühtlasi mesosfääri kihi paksus sõltuvad hoopis enam aastaajast, kui tropopausi ja stratopausi kõrgused. Termosfäär Mesopausist veel kõrgemale jääb termosfäär.See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Termosfäärile ehk ülaatmosfäärile on iseloomulikud helendavad kihid. Allikas : U.Veismann ja R.. Veskimäe - “ Universum valguses ja vihmas “ GLOBAALTSIRKULATSIOON
annaabi.ee 
