Ruhlen jaotab kõik keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina). 16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt klassifitseerimata. 1.2.2. Geneetiline klassifikatsioon ja stratifikatsioon. Põhjus, miks keelte uurimisel kasutatakse geneetilist klassifikatsiooni on see, et see pakub hea viisi keelte stratifitseerimiseks. See tähendab, et keeled jaotatakse mittekattuvatesse kategooriatesse, mis praegusel juhul on geneetilised grupid. Stratifikatsioon ei tee mitte ainult uurimist efektiivsemaks, vaid aitab luua ka suure lingvistilise varieeruvusega valimeid. Stratifikatsioon on ainult võimalik, kui kõik keeled on kategoriseeritud väga põhjalikult (siin ja ka edaspidi jätame kõrvale 16 keelt, mis Ruhleni käsitluse põhjal on kategoriseerimata). 1.2.3
Klassivõitlus on arengu alus. Klassivastandlikkus kandub üle ka ühiskonna kõikidele teistele sfääridele. Kõik ühiskonnas eksisteeriv ideed, institutsioonid, kultuuriväärtused, veendumused on "tagasiviidav" majanduslikule baasile. Ühiskonna kõiki probleeme saab seletada ja lahendada ainult klassiprintsiipi järgides. Marx'i teooria oli suhetest lähtuv stratifikatsiooni eooria(omandisuhted, tootmissuhted, jaotussuhted). See pole ainus või malus stratifitseerimiseks. Näiteks Indias võib lähtuda kastidest, religioonist, rahvusest, klassidest . Kui tavaliselt mõeldakse stratifikatsiooni all klasse, siis igas ühiskonnas oma eripärad. Marx'i ajalookäsitlus oli allutatud ühiskonna arengu viimase etapi kommunismi tõestuseks. Tema teooria alusel hakati ühiskonda ümber tegema (k ommunismi ehitama), mis oli suurim eksperiment inimkonna ajaloos. Tänaseks on selge, et Marxi sk eem ei peegelda tegelikku ajalugu. See on 1850-60. teooria
Seemnete ettevalmistamine külviks 2 Stratifitseerimine - seemnete hoidmine niiskes ja jahedas (sarnaselt looduslikele tingimustele) 1 kuust kuni 2 aastani. · Keldris, kaevikus vms 0-5 kraadi juures liiva ja turba segus (1:1). · 1 osa seemneid 3 osa substraati . · 1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, vajadusel lisada vett. · Idanenud seemned kohe külvata, oht et võivad kuivada. Kui ei saa külvata, siis külma panna. · Aeg stratifitseerimiseks : Mänd, kuusk, lehis 1 kuu temp. 1-2 kraadi Kirss, ploom, tatari vaher 2-3 kuud temp. 1-2 kraadi. Tuhkpuu 2-3 kuud temp. 1-2 kraadi. Karvane viirpuu 19 kuud temp. 0-4 kraadi. Kuslapuu, liguster, toompihlakas, sõstar, õun 1 2 kuud temp. 2-4 kraadi, sügisel enne sügisest külvi.
annaabi.ee 
