.......................................................4 1.3 Lähtökohtatilanne.........................................................................................................4 2 Liikeidea..............................................................................................................................5 3 Imago eli mielikuva.............................................................................................................6 4 Yrityksen toiminta-ajatus, visio, strategia ja tulevaisuuden näkymät.................................6 4.1 Tehtävä (mission).........................................................................................................6 4.2 Visio..............................................................................................................................6 4.3 Tavoitteet......................................................................................................................6 4
Töötamisviisid ja kvantifitseerimine võib kaasa aidata strateegilisele otsusele, aga nad ei ole hääle strateegiale aluseks. Andes skalpell aedviljamüüjale ei teeks see tast effektiivset Juhtimine eesmärkide kaudu 5 aju kirurgi. See on eluliselt oluline arusaada ärist (või ajust) ja mida see teeb ja kuidas see töötab enne kui tööriistasi ja töövõtteid saab kasutada effektiivselt oma täiustuseni. Strategia äris töövõtted on kallutatud teravustatud planeerimis protsessile. Planeerimine tundub loogiline ja tõenäosus sellest olla effektiivne tundub täielikult usutav aga otsustav kogemuslik tõendus on selgelt puuduv hoolimata uuringud korduvalt üritavad tuvastada tõendeid äri tõusvast edust mis tuleb strateegilisest plaanimisest. Võibolla strateegiline plaanimine on vastuolus terminitega. Planeerimine on põhiliselt
Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes sätestatud põhimõtetele, sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Asjatundjate komisjon, kes on seaduses märgitud kui pikaajalise säästva arengu poliitika analüüsijana ning ettepanekute tegijana teeb ka ettepanekuid majandus-, sotsiaal-, ning keskkonnavaldkonnas arengute tõhusmaks seostamiseks. Riiklik ning ametlik jätkusuutliku arengu strategia Eestis on Säästev Eesti 21. Koostajateks olid Keskkonnaministeerium koordineerimisel tihedas koostöös ekspertide ja huvigruppidega. Eelnes avalik arutelu. Pikaajaline raamdokument on heaks kiidetud 6 Riigikogus 14. septembril 2005. aastal. Strateegia määratleb eesmärgid riigi ja ühiskonna arendamises Eestis aastani 2030. Samuti seostab see dokument majandus-, sotsiaal- ja
annaabi.ee 
