ühendamine NSV Liiduga. Nende tegevus keelati Eestis ära! Valimised *II Riigikogu valimistel osales 26 parteid ja rühma *Valimistest osavõtt ulatus peaaegu 75%-ni *Kokkulepetest taganemine ja liitude lagunemine põhjustasid sagedasi valitsuskriise 1.detsembril 1924 tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. -Valitsus oli olikorrast teadlik kuid ei võtnud mässu ennetamiseks midagi ette. -Mässajad vallutasid mõned strateegilisemalt tähtsamad objektid: Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapost kontori ja sõjalennuvälja -sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine ebaõnnestus, Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud. -mäss suruti mõne tunniga maha -Hukati ja mõsteti vangi mässajaid/ osad said ka põgenema -1925.aastal võttis Riigikogu vastu riigikorra kaitse seaduse, millega tugevdati riigi sisejulgeolekut, korraldati umber politsei ja Kaitseliit
Üleüldistamine on uue info ebakohane assimileerimine olemasolevasse skeemi, alaüldistamine iseloomustab ülemäärast akommodatsiooni. Peenhäälestamine. Teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljendite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine: „He goed home“, „badder“ etc. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine. Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sünade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse. 17. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? Kognitiivses arengus on Firsheri ja Rose’i (1999) järgi kaks korduvate tsüklite jada:
( ühe-kahe sõnaliste lausungite) kasutamine. Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina (ehk teatud ülesannet täitva vahendina) Peenhäälestamine- teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljundite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine: „He goed home“ jne. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine- Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sõnade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse. Kognitiivse neuroloogia panus intellekti arengu uurimisse- Olulist täiendust on inimese vaimsete võimete uurimistele andnud kognitiivne neuroloogia. Sellealased uurimused näitavad, et inimese vaimne areng on keerulisem, kui varem arvati, selle astmed pole nii hõlpsasti eristatavad
annaabi.ee 
