Kolmas etapp on suhtlemiskeele kujunemise tasand, mis tekib lapsel umbes 2 aastaga. Sel ajal teeb laps vigu ja need vead on enamasti esimesest keelest sõltuvad. Neljanda etapina tekib mõtlemiskeele oskus – ehk siis laps on olnud keelekeskkonnas 4-5 aastat ja siis teeb ka vigu vähem. Oluline on teada millal laps läks teise keelekeskkonda ja kas seal oli ka emakeelseid lapsi kellega võis laps suhelda oma emakeeles ja ei pruukinud keelt omandada nii palju. Kompensatoorsed strateegijad ehk kui sõnu on veel vähe sisi mis võimalused on lapsel. Näiteks hakkab laps kasutama üldisemaid sõnu. Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline tunnus on ka ükskeelsel kõnearengupuudega lapsel. Laps võib kasutada selgitavaid näiteid sõna asemel, luua uusi sõnu, teha emakeelest otsetõlke või kasutab koodivahetust ehk siis vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon
Hoiakute rakendamine ja arvestamine: 1) Olemas olevate hoiakute ära kasutamine. 2) Uute hoiakute loomine. M. Fishbeini ja I. Ajzeni teooria - hoiakuline komponent esineb lahus normatiivsest komponentist ning et hoiakumõjud on vahendatud kavatsuse kaudu. Määravad markide suhtes kujunevad hoiakuid nii kognitiivsed kui ka tundeelamuslikud protsessid. 8 Reklaamijaite strateegijad: 1) Mõjuda eelkõige kognitiivsele. 2) Mõjuda eelkõige afektiivsele (hedonilisele). 3) Mõjuda eelkõige käitumusikule. - Aad (attitude towards advertisement) - hoiak reklaamteate suhtes - eelsoodumus vastata soodsalt või ebasoodsalt teatud reklaamile selle teatud kindlal esitamisjuhul. Aad komponendid: 1) Reklaami usutavus. 2) Reklaami taju. 3) Hoiak reklaami edastaja suhtes. 4) Hoiak reklaamitegevuse kui sellise suhtes. 5) Meeleolu.
annaabi.ee 
