1945 ,peakorter New York, eesmärk sõjast hoidumine, Eestile annab iseseisvuse tagatise EL (Euroopa Liit) asut.1952, peakorter Brüssel, liikmesmaade majanduslik, poliitiline ja kultuurialane koostöö, Eestile annab lõimumise Euroopasse, koostöö teiste Euroopa riikidega NATO (Põhja Atlandi Sõjaline Organisatsioon) asut.1949, peakorter Brüssel, eesmärk- kollektiivne kaitse, Eestile annab turvalisuse tagatise EN ( Euroopa Nõukogu) asut. 1949, peakorter Strassbourg, eesmärk inimõiguste kaitse, Eestile annab võimaluse kaitsta end süüdistuste eest inimõiguste rikkumises WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) asut. 1995, peakorter Genf, eesmärk- vaba kaubavahetuse areng, annab Eestile võimaluse osa saada maailmakaubandusest, pääseda kaubandusalastest kitsendustest ROK (Rahvusvaheline Olümpiakomitee) asut.1894, peakorter Lausanne, eesmärk edendada ja
määral kui erakapitalismi teele asumine Inglismaal. Vallutuspoliitika Üle kõige armastas Louis XIV kuulsust. Keskaja arusaamade järgi tõid valitsejale kõige rohkem kuulsust sõjalised võidud ja uute maade vallutamine. Louis XIV pikal valitsemisajal peeti mitu vallutussõda. Peamised rünnakuobjektid olid MAdalmaad (Holland) ja Saksamaa Reini-äärsed alad. Tähtsaimad valdused, mis Louis XIV ajal Prantsusmaaga liideti, olid Lille'I linn Flandrias ja Saksa aladest Strassburg (hiljem Strassbourg). Hispaania pärilussõda Louis XIV vallutuspoliitika kutsus välja teiste riikide vastutegevuse. Prantsusmaa koloniaalvallutused ärritasid eriti Inglismaad, kes nägi temas võistlejat oma kasvavale võimsusele meredel ja ookeanidel. Suure sõja kutsus esile võitlus Hispaania pärandi ümber. 1700.a. suri Hispaania kuningas Carlos II, kelle ei olnud meessoost pärijat. Kuna Louis XIV oli abielus Hispaania kuninga õega, võis Prantsuse prints olla Hispaania, maailmariigi, pärija
keiser. Saksa väikeriikide valitsejad aksepteerisid seda, et nad kaotavad oma võimu. Tänu sellele kerkis Euroopas esile uus tugev ja agressiivne jõud. Saksamaal polnud kolooniaid, sest Saksa väikeriikidel polnud enne jõudu kolooniaid hõivata. Nüüd olid kolooniad juba jagatud. Et kolooniaid saada, oli tarvis need nüüd vägivallaga võtta (kolooniatest toorainet). Prantsusmaa pidi Saksamaale loovutama ElsassLotringi alad, kes olid söekaevandused jms. Selle pealinn on Strassbourg. RAHVUSVAHELISED SUHTED 19. SAJANDIL Viini kongressil püüti saada lahendust, et kõik probleemid lahendataks rahumeelselt. See süsteem aga ei jäänud püsima. Peamiseks pingekoldeks suurriikide vahel kujunes Idaküsimus. See tähendab küsimust, kuidas jagada ära Türgi impeeriumi mitte türklastega asustatud alad (Türgi impeerium oli nõrgenenud ja seal nägid Euroopa suurriigid võimalust oma valduste laiendamiseks, ei tahetud saada türklastega
annaabi.ee 
