Euroopa Nõukogu • Euroopa Nõukogu – EN Ajalugu • EN on vanim Euroopa institutsioon. • Asutati 5. mail 1949. aastal Londonis. • Loodi eesmärgil tagada see, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. EN • Eesmärgiks on edendada demokraatiat nind kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ...
Johann alustas New Yorgis karjääri modellina, mis viis ta lõpuks näitlemise juurde. 1977 aastal Tallinnas sündinud mees asus elama noorelt juba USA's isa juures. Enamus oma elu enne USA'sse kolimist, elas Johann Soomes koos enda ema ning kasuisaga. Johann alustas oma karjääri aastal 2001, kus ta osales oma esimeses filmis ,,Zoolander". Osales ka alles hiljuti nähtus filmis ,,2012". Oma näitlemise oskused saavutas ta New Yorgi koolis Lee Strasburg teatriinstituudis. Koduks Ameerika Hollywoodi tõusev täht, muusik Tarmo Urbi poeg Johann Urb peab enda koduks Ameerikat. 17aastasena isa juurde kolinud Urb ütleb, et Ameerika on tema jaoks alati kodu olnud. Juba enne lennukist väljumist teadis ta, et kuulub sinna. Mees alustas karjääri teismelisena New Yorgis, kus tegi modellitööd. "Osalesin kampaaniates ja reisisin palju. Soomest välja saades ei teadnud ma, et mind vaadatakse kui kena välimusega inimest
Esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS (keskaegsed linnad) Tekkimine sai alguse vahemere äärsetes piirkondades, tekkisid soodsates kauplemiskohtades (nt. teede ristumiskohad, sildade läheduses, jõesuudmetel, feodaalide losside juures, vanades sadamates, Roomaaegsete linnade varemete juures jne.). Elanike arv oli väike, maaisandad soosisid linnade tekkimist, sest tahtsid paremat kaubandust. Linnad olid nt. Hamburg, Strasburg, Brügge, Cambridge jt. Välisilme olid puu- ja köögivilja aiad, ebahügieenilised olud, prostitutsioon, kitsad tänavad, hoonete tihe paiknemine. Hakati ehitama kivist maju. Prostituudid olid vaesed, kes ei jõudnud end toita. Valitsemine linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Oli linnanõukogu e. raad. Linnaelanikud jagunesid gildideks e. tsunftideks, kodakong moodustus peamiselt kaupmeestest ja käsitöölistest. Skraa e. põhikiri määras kindlaks hindu,
vastane liit (Holland,Habsburg-riigid Hispaania ja Saksa keiser, brandenburg) · Tulemus: Prantsusmaa saab endale Hispaaniale kuulunud piirkondi Elandriast ja Franche Comte (Sveitsi piiril) 3. Prantsusmaa reunioonipoliitika Reini piiriala ,,Rahumeelseks" hõivamiseks= apelleeritakse keskaegsetele feodaallepingutele, mida tõlgend. meelevaldselt Prantsusmaa kasuks · Saksa keisri käed seob Türgi oht Idas · ,,Legaalsed" kohtuotsused · 1681 Strassburg (Strasburg) 4. Pfalzi sõda (1688-89), ajendiks vennanaise ,,Pärandi" nõudmine. · Oranje Wilhelm/William III kogub jälle suure Prantsusmaa-vastase liidu (Saksamaa keiser,Hispaania,Holland ja Inglismaa). Tulemus: Prantsusmaa kaotab osa reunioonivallutustest, aga Strasbourg ja Elsassi tuumikalad. 5. Hispaania Pärilussõda (1701-1713/14) I uusaja ,,Maailmasõda" ei too mingit kasu Prantsusmaale. Vastased: Inglismaa,Holland,Austria,Preisimaa,Portugal Louis XIV regioonivallutused: