She played a short-sighted dumb blonde, and though the role was stereotypical, critics took note of her comedic timing.[28] Her next two films, the western River of No Return and the musical There's No Business Like Show Business, were not successful. Monroe eventually got tired of the roles that Zanuck assigned her. After completing work on The Seven Year Itch in early 1955, she broke her contract and fled Hollywood to study acting with Lee Strasberg at the Actors Studio in New York.[5] Fox would not accede to her contract demands and insisted she return to work on productions she considered inappropriate, such as The Girl in Pink Tights (which was never filmed), The Girl in the Red Velvet Swing, and How to Be Very, Very Popular. Marilyn Monroe Productions Main article: Marilyn Monroe filmography Once in New York Monroe set up her own production company, Marilyn Monroe Productions, with fashion photographer Milton H. Greene.
" (Yona Zeldis McDonough, 2007, lk 26) Kasutatud kirjandus 1) http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-1204773/Marilyn-Monroe-miscarried- falling-pregnant-child-claims-actor-Tony-Curtis.html 2) Y. Z. McDonough (2007) Tass kohvi Marilyniga. London: Duncan Baird Publishers 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe 4) E. Eesmaa (2001) Sajandi suured staarid. Tallinn: Kirjastus Ilo 5) S. Schneider (2007) 501 Filmitähte. Tallinn: Varrak 6) S. Strasberg (1992) Marilyn and Me. London: Bantam Books 7) P. H. Brown, P. B Barham (1992) Marilyn: Viimanev võte. Tallinn: Sinisukk & Co 8) C. Maerker (1998) Marilyn Monroe ja Arthur Miller. Tallinn: Eesti Raamat
President". Väidetavalt arstimite mõju all, nii et ta ise ei mäletanud enam midagi, isegi lendu Los Angelesest mandri teise serva ja tagasi ning tohutut riidu võtteplatsil, kust ta omal volil lahkus. Ihuvärvi kleit, kaotanud küll osa oma kalliskividest, müüdi hiljem oksjonil 1 267 500 dollari eest. Omal ajal oli see maksnud 12 000. Monroe pärandas kõik oma rõivad ja ehted Lee Strasbergile, kes talle näitlemist õpetas. Lee lesk Anna Strasberg, on neid nüüd enampakkumistele toonud ja heategevaks otstarbeks müünud. Samal oksjonil müüdi kunagi Monroe emale kuulunud klaver, mida Marilyn igale poole kaasa tassis. Sai ta ju esimese omaenda maja Los Angeleses Brentwoodi linnaosas 5. Helena põiktänavas alles mõni kuu enne surma, veebruaris 1962. Klaveri eest pakuti rohkem kui 600 000 dollarit, kaugelt enam kui Monroe endise abikaasa, omaaegse pesapallilegendi Joe DiMaggio kingitud ehete eest
· Georg Kaiser saksa ekspressionistlik draamakirjanik. 1920nendad: Psühholoogiline perekonnadraama sai valitsevaks kunstiliselt väärtuslikes teatrites. Pikapeale kodunes ka Brodway'le. Stanislavski süsteemi nimetatakse ameerikas ,,süsteemiks". Selline teater, kes seda järgis oli American Laboratory Theatre: Richard Boleslavski ja Maria Uspenskaja. Teine selline teater oli Group Theatre (1931-41): Lee Strasberg ja Harold Clurman. Suurte näitlejate ajastu oli 1920-ndad. Börsikrahh 1929 aastal, see sai saatuslikuks väiketeatritele. Teisalt tugevdas kogu vaimuelus ühiskonnakriitilist paljastavat tendentsi. Tekkis sotsiaalne draama, silmapaistvad autorid olid: Clifford Odets, Sidney Kingsley, Irwin Shaw kirjutasid perekonnadraamat, neid autoreid lavastas Group Theatre. Federal Theatre Project 193539 mõjukas teatriorganisatsioon, ainus riiklikult toetatud ettevõte Ameerika teatriajaloos