Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. · Millest sõltub õlle maitse? · Õlle maitset mõjutavad eelkõige: · Tooraine (linnase kogus ja tüüp, humala kogus ja tüüp, pärmi tüüp, vee kvaliteet) · Keetmise reziim · Käärimise kulgemine · Mikrobioloogiline puhtus · Tootmistehnoloogia (seadmed, tehnoloogilise protsessi kontroll)
ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. Kokkuvõte: Nagu minu uurimusest võis aru saada, siis õlut on joodud aastatuhandeid. Ma järeldan sellest, et see jook ei kao meie polelettidelt nii pea ära. Ühe hea õlle valmistamine on raske ja kauaaegne protsess. Seda jooki nauditakse igas maailmanurgas, vabadel hetkedel. Tegemist on
nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. (5) almistamiseks kulub keskmiselt 175 grammi ehk u. 5000 linnase tera. 7 Joonis 1 (http://www.saku.ee/ekspert_tehnoloogia.php) Rummi valmistamine Rumm on mitmete kokteilide koostisosa. Rummi valmistamise protsess on väga pikk ning aeganõudev
Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. Asukoht Saku Õlletehase AS Tallinna mnt 2, Saku, Harjumaa 75501 Äriregistri kood 10030278 Üldtelefon: 6 508 400 Üldfaks: 6 508 401 E-mail: [email protected] Saku Õlletehase e-mailistandard on töötaja [email protected] Pildid Kasutatud allikad
annaabi.ee 
