mugulatel (Joonis 4). Mõnikord on ka väikesed mustad süvendid. Haigust esineb rohkem siis kui kasvuperioodi lõpul on rohkelt sademeid. Varajasel nakkamisel mugulad deformeeruvad. Haiguse tõttu väheneb idanevus. (Plant Pathology, New York) Joonis 4. Mustkärn kartulil (Kartul) Tõusmepõletiku kutsub esile kartuli mahapanek eriti jahedasse mulda ning kui suvel on palju niiskust siis tegik vilttõbi. Vilttõbe iseloomustab taime mullasisesel varreosal, stoolonitel ja juurte pruunid laigud, varrealusel tihe viltjas valkjashall või kreemika tooniga kirme. Selle tulemusel arenevad kartulitaimed halvasti. Tugeva nakkuse korral annavad taimed moonutatud kujuga mugulaid. Kui nakkus on mõõdukas siis kasvab pesas enamasti väikesed mugulad koos paari suuremaga. Toidukartuli välimust vähendavad oluliselt mugula pinnal asuvad sklerootsiumid, mis muudavad kaubandusliku ilme kehvemaks. Haiguse areng oleneb sageli ka mulla pH –st.
46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks. Kartul on mõõduka niiske ilma ja kobedate muldade taim. Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades
46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks. Kartul on mõõduka niiske ilma ja kobedate muldade taim. Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades võivad stoolonid hargneda