“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid. Ühel peol hakkab Onegin flirtima Olgaga (Tatjana sõbranna, kelle
ainetel loodud balletti ,,Onegin". Etenduse koreograaf ja lavastaja oli John Cranko, kes oli Stuttgardi Balleti asutaja ja kunstiline juht aastatel 1961-73. Tema terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele nagu Puskini ,,Jevgeni Onegin", Shakespeare'i ,,Romeo ja Julia" ja Mérimée ,,Carmen", mis jõudsid suure menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli esimest korda Anatoli Arhangelski ja Tatjanat kehastas Luana Georg. Lavastuses oli kujutatud 19. sajandit
Pikemad osad on ,,Reie", ,,Veris lata facies". Lühemad osad on ,,Veni veni, venias", ,,Dulcissime". Tänapäeva on teose mitmeid osi ka tehtud kaasaegseks. On mitu balleti versiooni ja nt. 1991 on teinud grupp Apotheosis ,,O fortunast" pop variandi. ,,O fortnat" on kasutatud ka paljudes filmides ja reklaamides. Tuntumad lindistused Carmiona Buranast on: · Eugen Jochum koos Saksa Berliini ooperikoori ja orkestriga. Laulsid Gundula Janowitz, Gerhard Stolze ja Dietrich Fischer-Dieskau. Lindistati 1967 oktoober Berliini Ufa-Stuudios, avaldatud 1968 (Deuche Gramophon). See versioon oli heaks kiidetud ka Carl Orffi enda poolt ja võitis ka BBC auhinna "Building a Library" 1995. · Saksa Berliini orkester ja ooperikoor ja Knabenchoir Berliin Christian Theilemanni juhatusel. Sopran on Christiane Oelze, tenor David Kuebler ja bariton Simon Keenlyside. Välja antud 2003 Deuche Grammophoni poolt. Ära märgitud ,,Editors
Paleograafia ja stenograafia def ja põhimõisted- Stenograafia lühike sümbolitega kiri ehk kiirkiri. Võimaldab kiiresti kirjutada. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu ja lauseid. Aja kokkuhoid on kuni 75 protsenti. Kirjutatakse joonestikul, kui 5 rida, tõus ja allatõste. Esimesed teated stenograafia kohta pärinevad Vana Kreekast. Uue geomeetrilise süsteemi lõi inglane. Alates 1920 on Eestis tarvitusel Stolze- Schrey süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid.. Stenografeerimismasin- aparaat, millega saab suulist kõnet kiiresti üles kirjutada. Kiirkiri- tähti asendavad märgi, ei teha vahet suur ja väiketähtedel. Paleograafia- teadus vana kirja lugemisest Paleo(kreeka keeles iidne, muistne).Uurib antiikaja ja keskaja kirjutusviisi ja kirjutusmaterjali. Ligatuur- liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk
library of the War College, MI-8 moved to the Colonial, an apartment house at 15th and M Streets barely ready for occupancy, and then to a building on the site of what is now the Capitol Theatre on F Street, all in Washington. For security, its offices were always on the top floor. Growth continued apace. An intercepted letter in a German shorthand instigated a shorthand subsection that soon could read missives in more than 30 systems, most commonly Gabelsberger, Schrey, Stolze-Schrey, Marti, Brock-away, Duployee, Sloan-Duployan, and Orillana. A blank piece -ef paper discovered in the shoe heel of a woman suspected of working with German espionage in Mexico turned out to bear a message in invisible ink. Fortunately, it proved one of the simpler kinds, which can be developed by heat. But it sparked the establishment of a secret- ink subsection whose expert chemists could detect writing in an invisible
annaabi.ee 
