Pealetungiva koondise üldjuhiks jäi 1.polgu ülema polk. O.Heinze. Eelmainitud korraldust peamegi lugema meie võiduka pealetungi alguseks Võnnu all. Siin oli aga ette nähtud vaid osaline vastupealetung. Käsk üldisele vastupealetungile asumiseks , mille alusel Võnnu tegelikult vallutati, ilmus 22.juuni õhtul kell 23.17 diviisiülema kindral E.Põdderi ja diviisi staabi ülema al.-polk N.Reegi allkirjaga. Vaenlase jälitamine Riia suunas 23.juunil Kui meie väed Stolbeni ja Võnnu all 23.juuni varahommikul asusid diviisiülema käsku täitma, selgus, et vaenlane oli öö jooksul kogu rindel tagasi tõmbunud. Võnnu linn vallutati soomusrongi nr.3 dessantpataljoni poolt, keda juhtis ltn. Peeter Asmus, kella 6.30 paiku pärast lühikest pooletunnist lahingut Landeswehr'i järelväe osadega, kes ühe soomusrongi toetusel püüdsid kaitsta linna loode- ja põhjapoolset serva. Meie siimusrongi nr.3. dessantmeeskonnale järgnes kohe soomusrongi
Kuid nüüd Kindral Goltz kasutas saadud ajapikendust, et ettevalmistada uut peatungi nii, et on tegemist Eesti ja Läti vahelise sõjaga. Selle jaoks anti Balti Landeswehr ja Saksa Rauddiviis Niedra nukuvalitsuse alluvusse ja moodustati "Läti armee." Anti juurde raskerelvastust, laskemoona, muud varustust, teostati õhuluuret, koostati pealetungiplaane. Eesti väejuhatus koondas oma eliitüksuse valka. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu all). Võnnu vabastamine ja edasitung Riiani. Vaherahu: Võnnu lahing sai alguse 19. juunil Saksa pealetungiga. Ründaja rollis olev Rauddiviis pidas Rahvaväega lahinguid Lemsalu, Straupe ja Stalbe all. Ööl vastu 21. juunit saadeti lahingusse ka Balti Landeswehr, mis arendas pealetungi nii põhja kui kirde suunas. Saksa pealetungi suudeti aeglustada piisavalt kaua, et tuua kohale Valgas paiknevad reservid. 22. juunil
vastupidistele arusaamadele. Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist eesti keelepiiri joonele Heinaste (Ainaži)- Valga-Irboska üldliinil, eestlased aga ei taganenud oma esialgsest direktiivist Landeswehri suhtes. Läbirääkimistel osalev USA kolonelleitnant Warwick Greene kaldus toetama sakslasi, kelle väeosi ta käsitas alluvatena Läti seaduslikule valitsusele, mida Niedra nukuvalitsus tegelikkuses polnud. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu ümbruses). 17. ja 18. juunil esitas Landeswehri juht major Alfred Fletcher kaks ultimatiivset raadiogrammi, kus nõuti Niedra valitsuse nimel muuhulgas kaitserinde tagasiviimist 10 km põhja poole. Eesti ülemjuhatus neile ei vastanud ning jäi äraootavale seisukohale. 19. juuni hommikul alustaski rinde lääneosas sõjategevust Saksa Rauddiviis, alustades edasitungi Lemsalu (Limbaži) ja Roopa (Straupe,) suunas. 20
annaabi.ee 
