rütmistatud ja riime kasutavat hümnilisi- pateetilist proosat. Puhtisiklik sissekanne,mis kirjutati tõenäoliselt 176a. , mil saavutati võit sarmaatide hõimu üle: Ämblik püüdis kinni kärbse ja on uhkust täis, mõni teine jänese, mõni teine metssead, mõni teine karud, mõni aga samaadid.Kas ei osutu nad röövleiks, kui uurid nende põhilauseid? Tema "Meditatsioonide" olulisus seisneb seal kajastuval praktilisel ja aforistlikul stoitsistlikul sõnumil. Sellel stoitsistlikku filosoofiat käsitleval teosel puudub kindel ülesehitus, kuid sellele vaatamata esindavad sealsed mõtted näidet elamise eetikast: õpetustest, mis on lähemal religioonile kui filosoofilisele arutlusele. Stoitsistlik filosoofia keskendus peamiselt iseenda ja universaalse olemusega kooskõlas elamisele. · Stoitikute arvamuse kohaselt püüdlevad kõik "hingelised olevused" enda püsimajäämise poole. Mõtlemisvõime on see, mis laseb meil,võrreldes meie loomalikest instinktidest
jumal – et nimetute laste isaks on Mars.“ – Titus Livius „Ab urbe condita“) Titus Livius pole küll tõsine ajaloolane, kaasates oma teosesse mitmeid mütoloogilise elemente, ent siiski on „Ab urbe condita“ vajalik teos ka praeguses ühiskonnas. Tuntud teoseid lõi keiser Nero ajal ka Seneca, Rooma filosoof ja poliitik. Tema kõige loetumaks kirjutiseks on olnud „Moraalikirjad Luciliusele“. Just seal väljendab Seneca oma stoitsistlikku maailmavaadet, mille järgi tuleb elada kooskõlas loodusega, himudest vabaneda ja saatusega leppida. Nii väljendabki filosoof end oma kirjutises: „Sa küsid, mis on siis rikkuse mõõdupuuks? Esmajoones omada seda, mis on vajalik, seejärel alles küllust.“ Loomulikult on veel mitmeid antiikaja teoseid, mis on oluliselt mõjutanud maailma kirjandust ja kultuuri. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olulisemaid teoseid tuleb tunda, kuna mida rohkem
Teadus ja kõnekunst. Cicero Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades roomlastel peaaegu polnudki originaalseid saavutusi. Rooma õpetlased tundsid küll suurepäraselt kreeklaste teoreetilisi seisukohti, kuid neil puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüti leida kreeklaste teooriatest juhiseid praktiliseks eluks ja moraalseks käitumiseks. Näiteks stoitsistlikku õpetust saatusele allumisest tõlgendasid roomlased eelkõige üleskutsena järgida esivanemate kombeid ja täita oma kohust isamaa ning riigi ees. Rooma vabariigis sõltus poliitikute edukus oluliselt sellest, kuidas nad suutsid senatis, rahvakoosolekul või kohtutes oma vastaste seisukohti kummutades veenda teisi omaenda vaadete õigsuses. See tingis suure tähelepanu kõnekunstile. Kuna kõnekunst oli juba varem
annaabi.ee 
