kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Mida enam ta vananes, seda lihtsamaks muutus tema kunst, mida piiratumaks muutusid vahendid, seda haaravamaks aga tööde sisu, ilme ja meeleolu. Kõige haaravamad ja sügavamad tööd lõi Rembrandt oma viimasel loominguperioodil 1650-1660.a. Arvukalt tekkis portreid, mis kujutasid kunstnikku ennast, H. Stoffelsit, tema venda ja poega. 1662. a. valmib Rembrandti viimane suur grupiportree, mis kujutab Amsterdami kangrute gildi eesistujaid "Staalmeesters". Rembrandti kuulsus vaibus täielikult pärast tema surma, olles valmis teinud 700 maali. Alles XIX saj. hakati tema kunsti hindama ja uuema aja meistrid on temalt palju õppinud. Rembrandtil oli palju õpilasi, kuid mitte ühtegi, kes oleks midagi pärinud tema kunsti vaimust; nad lihtsalt imiteerisid puhtväliselt tema maneeri.
Rembrandt otsib ka loodusest troosti. 1640- 1650. aastatel loob ta enamiku oma maastikest, mis on meelolult sügavdramaatilised ja upuvad kõige salapärasemasse heledasse- tumedasse ja kõige rembrandtlikumad neist on võib- olla ,,Maastik tulleveskiga" Washingtonis. Kõige haaravamad maalid maalib Rembrandt oma viimastel loominguaastatel 1650- 1660. Sageli kasutab modellidena Amsterdami juute ka loob Rembrandt arvukalt autoportreesid, maalib elukaaslast Hendrickje Stoffelsit, oma venda ning poeg Titust. 1661- 1662. aastal valmib kunstniku viimane grupiportree ,,Staalmeesters", millel kujutatakse Amsterdami kangrute gildi eestseisust, mis tähistab ühtlasi ka Hollandi grupiportree tippu; imetlust väärib maali sisemine elulisus, monumentaalne kompositsioon, leegitsevad toonid ja rahulik meeleolu. Viimaste aastate tuntumateks töödeks on veel ,,Peetruse ärasalgamine" ja ,,Juudi pruut"
kolis Rozengrachti, Amsterdami kõige vaesemasse linnaossa (Raud 2005: 73). Kuid huvitaval kombel ei avaldanud rasked elutingimused mingit negatiivset mõju Rembrandti loomingule; koguni vastupidi tema kunst saavutas ikka suurema sügavuse, hingestatuse ja salapärasuse (Vaga 2004: 588-589). Kõige haaravamad ja sügavamad tööd lõi Rembrandt oma viimasel loominguperioodil- 1650.- 1660. aastail. Arvukalt tekkis nüüd portreid, mis kujutavad kunstnikku ennast, Hendrickje Stoffelsit, kunstniku poega ja venda; tihti kasutas ta modellidena ka Amsterdami juute. Aastatel 1661-1662 valmis Rembrandti suur grupiportree, mis kujutab Amsterdami kangrute eesistujaid. See ,,Staalmeesters'i" nime all tuntud maal tähistab hollandi grupiportree arengu tippu (Vaga 2004: 589). 1663. aastal langes väsinud ja haige Hendrickje Stoffels Amsterdami laastava muhkkatku ohvriks (Ricketts 2006: 106). Viimaste aastate tuntumateks töödeks on ,,Peetruse ärasalgamine" ja ,,Juudi pruut" ning
annaabi.ee 
