Operonid, mida kontrollib üks regulaatorvalk, moodustavad reguloni. Samasse reguloni kuuluvate operonide induktsioon võib üsna ulatuslikult varieeruda. Erinevatesse regulonidesse kuuluvad operonid või geenid võivad kuuluda modulonidesse. Samasse moduloni kuuluvaid geene/operone kontrollib lisaks nende erinevatele regulaatoritele ka ühine globaalne regulaator (näiteks cAMP retseptorvalk CRP e. CAP). Globaalse regulatsiooni kirjeldamiseks on võetud kasutusele veel mõiste stimulon. Stimuloni kuuluvad geenid, operonid, regulonid ja modulonid, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Samasse stimuloni kuuluvate regulatoorsete üksuste tööd kontrollivad erinevad regulaatorid. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega.
Kui sellest ei piisa, tõuseb vastava biosünteesiraja struktuurgeenide transkriptsioonitase. Kui ka sellest ei piisa, vallandub rakus nn. "stringent response", mille tulemusena toimuvad geenide ekspressioonitasemes globaalsed ümberkorraldused. Raku seisukohalt on oluline, et kõik rakusisesed protsessid toimuksid antud tingimustel optimaalsel tasemel. Kuigi üks ja sama stressistiimul on võimeline mõjutama korraga paljude erinevate geenide ekspressioonitaset, täheldatakse antud stimuloni kuuluvate geenide avaldumises hierarhiat. Hierarhia on 2 tagatud reguleeritavate geenide transkriptsiooni kontrollivate regulaatorvalkude seondumissaitide erineva afiinsuse kaudu. Stressi tunnetamiseks on mitmeid viise. Valdavaks viisiks on spetsiifilise efektorvalgu aktiivsuse muutmine selle fosforüleerimise/defosforüleerimise kaudu. Sageli vallandub signaali ülekanne kahekomponendiliste regulaatorsüsteemide kaudu
regulaatorvalk, näiteks arginiini regulon. Moduloniks nimetatakse regulone, operone ja geene, mida reguleerib globaalne regulaatorvalk nagu näiteks Crp. Erinevus regulonidest on signaali ulatus. Moduloni korral on muudetavate geenide avaldumise arv suurem ning vastus üldisem kui regulonide puhul. Moduloni korral kasutatakse signaaliks alarmoone, mis on väikesed efektormolekulid, mis kogunevad rakus stressi korral. Näiteks Crp moduloni alarmooniks on cAMP. Stimuloni alla kuuluvad geenid, operonid, regulonid ja modulonid, mis on aktiveeritud ühe üldise keskkonnasignaali korral. Stimuloni korral on reguleeritud geenide avaldumine, mille produktid on väga erinevate funktsioonidega, ega ole omavahel seotud otseselt nagu näiteks DNA replikatsioon ja glükolüüs. Osa teadlasi ei erista moduloni ja stimuloni ning võrdustavad need stimuloniks. Regulonid võivad kuuluda erinevatesse stimulonidesse, mis näitab veelkord geenide transkriptsiooni regulatsiooni
annaabi.ee 
