puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid. Saal oli algselt lükandseinte ja toakõrguste akende abil ühendatav üheks ruumis fuajee ja katuseterrassiga. Hoone algne, stilistikale omane, ratsionaalse kujundusega, osaliselt eritellimusel sisekujundus on valdavalt hävinenud. Hetkel sisustus puudub, ning kogu hoone osas on säilinud üksikuid elemente – uksed, põranda/seinakatted. Välja on viidud ka suur osa kommunikatsioone jm. süsteem (näiteks on välja lõhutud küttesüsteem). Ehitusmaterjalidena on kasutatud vundamendis monteeritavat raudbetoonid, seinad on valmistatud monteeritavast raudbetoonist, väikeblokkist ja tellisest. Katusel on kasutatud ka
puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid. Saal oli algselt lükandseinte ja toakõrguste akende abil ühendatav üheks ruumis fuajee ja katuseterrassiga. Hoone algne, stilistikale omane, ratsionaalse kujundusega, osaliselt eritellimusel sisekujundus on valdavalt hävinenud. Hetkel sisustus puudub, ning kogu hoone osas on säilinud üksikuid elemente uksed, põranda/seinakatted. Välja on viidud ka suur osa kommunikatsioone jm. süsteem (näiteks on välja lõhutud küttesüsteem). Ehitusmaterjalidena on kasutatud vundamendis monteeritavat raudbetoonid, seinad on valmistatud monteeritavast raudbetoonist, väikeblokkist ja tellisest. Katusel on kasutatud ka
Üldjuhul on selleks tegelaseks kas laps või nooruk. Need on vaatlused maailmale lapsepõlve või noorukiea läbi. Selle kaudu tuleb esile 70ndate Eesti väikelinna aeg-ruum. Tänu sellele Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi suhteliselt keerulisele stilistikale on Raudamit raske lugeda, aga viljakas uurida. Ta pakub nt kirjandusuurijale väga palju võimalusi. Loeng nr 11 (26.03.2008) Ühe osa Kivirähu lühiproosast moodustavad ka ajalehtedes avaldatud lühilood või följetonid, millelaadsetest lugudest on Kivirähk koostanud ka mitu raamatut. Kõige tuntum ja loetavam ja populaarsem nendest kogumikest on ,,Ivan Orava mälestused" (1995). Tegemist on
annaabi.ee 
