kaelakeed, käerõngad ja -võrud, amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused, laevavööre ehtivad tuulelipud ja muidugi suurejooneliselt kaunistatud relvad. viikingite maitsele vastasid jõulised, silmatorkavad ja paljude keerukate läbipõimumistega ilustused. põhimotiivid võeti loodusest, lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaagu täiesti abstraktseks. alates 10.saj keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taimed. inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva. kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel 6 etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. kõige esimene ornamentikastiil oli Broa (750 - 840 a). Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid.
amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused, laevavööre ehtivad tuulelipud ja muidugi suurejooneliselt kaunistatud relvad. Viikingite maitsele vastasid jõulised, silmatorkavad ja eelkõige keerukad, paljude läbipõimumistega ilustused. Põhimotiivid võeti kogu kõnesoleva ajastu jooksul loodusest. Lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaaegu täiesti abstraktseks. Alates kümnenda sajandi keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taime. Inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva ja harilikult on neid käsitletud poolnaturalistlikus laadi, mis on vastuolus vabameelsusega lindude ja loomade esitlemisel. Kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel kuut etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. Näib, et maitse-eelistuste
kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajal lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati mitmeid erineva otstarbega esemeid riietest hobuserakmete ja laevadeni. Viikingite maitsele vastavad jõulised, silmatorkavad ja keerukad, paljude läbipõimimistega ilustused. Põhimotiivid võeti kogu kõnesoleva aja jooksul loodusest. Tihtipeale muudeti aluseks võetud looma motiiv stiliseerimisel peaaegu täielikult abstraktseks. Alles kümnenda sajandi keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taimed. Inimeste kujutisi esines suhteliselt harva. Motiivides vaheldumise järgi jagavad kunstiajaloolased viikingite kunsti ka kuueks ajajärguks. 19 7 Viikingite mütoloogia Viikingite mütoloogia ei ole üks jätkuv lugu; selle asemel on tegemist lugude tihti
annaabi.ee 
