mõju kun Muusika kõige Kujutab helilooja Impressio- Tekib vastu- Sümfooniline Helikeele olulisemad emotsioone, nistlik muusika kaaluks roman- dzäss on põimuva tunnus- muusika on sageli pöörab erilist tismile, on kontsert- hilisroma jooned lahkkõlaline, tähelepanu stiliseerides muusika, mille juugendi killustunud ja instrumentide ja raskendatud muusika line sümbolis tihedalt orkestri kõla- barokk- ja keel on võetud ekspressi kirjutatud. Samuti värvidele, klassikalise Euroopa jooned. väljendas peentele muusika vorme romantismist, Enese-
Eesti keele kasutamine ahenes nii haridusasutustes, avalikus elus, ajakirjanduses ning see tõkestas igapäevast elu. 1918.aastal toimus kannapööre, Eesti sai vabaks ning koheselt muudeti kogu asjaajamine taas emakeelseks. Sinna perioodi jäävad ka keeleteadlased Johannes Aavik ja Villem Grüthal-Ridala, kes on tegelenud meie keele edendamise ja mitmekesistamisega, seda rikastades, korrastades ja stiliseerides. Tänapäeval on eesti keel kasutusel üleriigiliselt igas valdkonnas. Eestimaa on olemuselt suhteliselt avatud teiste riikide mõjutustele ning viimase kümne aasta areng on näidanud ka sellega kaasnevaid tulemusi: üleilmastumise ja infoühiskonna kujunemise taustal on meie riigikeele positsioon nõrgenenud. Keele arendamiseks vajame uusi võtteid, et ära hoida tähtsa kultuuripärandi hääbumist. Alternatiiviks
Eesti rahvusriigis. Sellest tõmmatagu konsekventsid. Rahvusliku kultuuri probleem. Rahvuslik — see on omapärane, rahva hingest võrsunud ja suuteline sügavasse rahva hinge tungima. Sellisena mõtleme rahvuslikku kultuuri. Omapärast saame siingi luua esijoones vaid maast. Meie senise vaimukultuuri loomingu kandvam ja püsivam osa ongi nii kujunenud: keel, rahvaluule, rahvalaul, rahva rakendusteadus (põllumajanduse alal) ja -kunst. Neid stiliseerides ja moderniseerides hoiame neid kultuuritraditsioonidena rahva seas ja nendele ehitab võimelise eliidi looming kõrgemaid tippe. Seda ehitamist ei saa muidugi mõelda mingis kinda-kirja või rahvaluule värsimõõdu edasikandmises, vaid rahvast võrsunud ja rahvas kajastuvat eestlase vaimu vaba algupärast loo- mingut. Rahvuskunst on see, mis suudab panna meie inimese — tänase või homse — südamed liikuma. Nii on meie kirjanduses, kus jäädavad suurteosed või
pikaajalisi mõõtmisi, tuleb kasutada niiskuslisa keskmisi suurusi (Joonis 7.24). Tihti on vaja teha niiskustehnilisi arvutusi erinevate niiskuskoormuste korral. Et selgitada niiskuslisa käitumist erinevate niiskuskoormuste juures, arvutati niiskuslisa muutus aasta jooksul erinevate välistemperatuuride juures ja leiti trendijoon külmale perioodile ja soojale perioodile nii, et külma perioodi keskmine niiskuslisa oleks vastavalt 1,0, 2,0, 3,0, 4,0, 5,0 ja 6,0 g/m3, Joonis 7.25. Trendijooni stiliseerides saab tulemuseks, et kui niiskuslisa muutub külmal perioodil 1 g/m3, siis muutub see soojal perioodil 0,5 g/m3. Puitkorterelamutest on niiskuslisa arvutussuurus (90 % tasemel) külmal perioodil (te +5 C) +6 g/m3. See on võrdne teiste vanemates korterelamutes (suurpaneelelamud ja telliselamud) tehtud mõõtetulemustega. Soojal perioodil oli niiskuslisa +2 g/m3. Varasemate uuringutega võrreldes erinevad kõnesoleva uuringu tulemused sooja perioodi
annaabi.ee 
