iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist). · Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema avatus kõigele uuele ning samas vanade meistrite loomingu põhjalik tundmine oli erakordne. · Stravinski lõi tähtteoseid sakraalmuusikast jazz'ini. · Äärmiselt vitaalse isiksusena kirjutas ta suurteoseid ka kõrges eas, pärast 80. juubelit (nt. ,,Eleegia J.K. Kennedy mälestuseks"). · Kogu Stravinski loomingut läbiv joon on romantismi eitamine.
Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias. Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Inglismaal. Aubery Beardsley tegi palju must-valgeid graafilisi illustratsioone võttes eeskuju jaapani ja kreeka kunstist dekoratiivseid, tasapinnalisi efekte. Hollandis. Jan Toorop: dekoratiivsed stilisatsioonid. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus ilma ruumilise kujutuseta puhtad värvipinnad on ümbritsetud tumedate kontuuridega (eeskujuks arhailine või kaugete maade kunst) ja sai alguse Prantsusmaal, kus tegutses Pont-Aveni koolkond, mida esindasid mile Bernard ja Paul Gaugin, Jacob Meyer de Haan. Tarbekunstis juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika, mosaiigid, plakatid olid dekoratiivsed ja suurte geomeetriliste motiividega. Eestis kuulsaim mööblitootja Thedor Ussisoo. 4
Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises ,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu. 4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas. Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri ajastukeelte stilisatsioonid, taasavastatakse Aaviku keeleuuenduse äärmisi võimalusi jne. Aegamööda saab eriti oluliseks nende ,,teiste" keelte omavaheline mäng, sageli ka ühe ja sama luuleteksti piires. ,,Lüürilise mina" muutus. Traditsiooniline: mina=autor (üsna lähedane). Uuemas luules ei pruugi nii olla, märgatavalt rohkem kasutatakse kõikvõimalikke maske, rolle. Mõnes mõttes on kogu luule nüüd ,,rolliline", ,,mänguline". Too ,,roll" võib näiteks korduvalt vahelduda ühe
annaabi.ee 
