HÕIMKOND KÄSIJALGSED Kinnistunud, üksikeluslised kahepoolmelise kojaga loomad. Suuava äärest algab paar erilisi lisandeid – nn. käsijäsemeid. Mereloomad. HÕIMKOND KÄRSSUSSID e nemertiinid: Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. Tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid, eriti hulkharjasusse, mõnikord isegi väikseid kalu. Kehaõõs puudub, vahesid elundite vahel täidab parenhüüm. Hingamiselundkond puudub, hingamine toimub läbi kehaseina. Ringeelundkond hästi arenenud, suletud. Erituselundkond protonefridaalne ja ringeelundkonnaga tihedasti seotud. NS koosneb ajutängust, kärsstuppe ümbritsevast närvirõngast ja kahest külgmisest pikitüvest. Lahksugulised loomad
Nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss. 5. Hõimkond Keriloomad mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st 6. Hõimkond Kärssussid Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid, eriti hulkharjasusse, mõnikord isegi väikseid kalu. Kehaõõs puudub, vahesid elundite vahel täidab parenhüüm. Hingamiselundkond puudub, hingamine toimub läbi kehaseina. Ringeelundkond hästi arenenud, suletud. Erituselundkond protonefridaalne ja ringeelundkonnaga tihedasti seotud. NS koosneb ajutängust, kärsstuppe ümbritsevast närvirõngast ja kahest külgmisest pikitüvest. Lahksugulised loomad. Suures enamikus
Tugevaks impulsiks USA seakasvatuse arengus oli 1934. aastal taani landrasside sissevedu. Sissetoodud landrasside baasil kujundati USA-s landrasside head aretuskarjad ning aretati ka rida uusi tõuge: minnesota, montana, beltsvilli, merilandi jt. tõud. Uus etapp USA seakasvatuse arengus algas 50-ndatel aastatel, mil ameerika seakasvatajad hakkasid hindama sigu omajõudluse alusel. USA-s hakati esimesena (1952. a.) hindama ka elussigadel peki paksust (see käis esialgu skalpelli ja stiletiga, ultraheliaparaadid võeti käsutusele hiljem). Pikaajalise sigade sisseveo ja eduka aretustöö tulemusena kujunes USA-s välja palju suure jõudlusega seatõuge. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Sead on ruuget värvi (helekuldsest kuni tumepruunini) ja suurekasvulised. Täiskasvanud kuldid kaaluvad 410 kg ja emiste kehamass ulatub 340 kg-ni. Tõug on aretatud riigi kirdeosas punasevärviliste sigade ristamise ja valiku tulemusena
annaabi.ee 
