seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Elava kujutluse esilekutsumiseks on kasutusel kaks tehnikat: pilfimaterjali kasutamine ja kujundirikka sõnastuse (sõnade) kasutamine tekstis ja pealkirjades. Pildistrateegiad – pildimaterjal peab olema konseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Selget ja konkreetset kujutlust esile kutsuv stiimulmaterjal püsib paremini meeles kui kujundinõrk stiimul ning on kergemini õpetav. Nt nii püsivad konkreetsed sõnad paremini meeles kui abstraktsed sõnad, kuna nende baasil tekib kujutlus kergemini. Firmanime või margi propageerimiseks on kõige paremad sellised graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisulises seoses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega. Atribuutidel põhinevad pildistrateegiad lähtuvad sellest, et arrvestatakse
1) Reklaami efektiivsuse sõltumine kujutlusest ja suurendamine kujutluse abil. 2) Kujutluse kui tunnetusprotsessi koha määramine reklaamteate vastuvõtul. Elava kujutluse esilekutsumiseks tehnikad: 1) Pildimaterjali kasutamine - pildimaterjal peab olema kontseptuaalselt (sisuliselt) seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. 2) Kujundirikka sõnastuse kasutamine tekstis ja pealkirjades. Pildimaterjali efektiivsus - selget ja konkreetset kujutlust esile kutsuv stiimulmaterjal püsib paremini meeles kui kujundinõrk stiimul ning on kergemini õpitav. Firmanime või margi propageerimiseks on kõige paremad sellised graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisulises soeses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega. Interpretatsioonilised ja transformatsioonilised pildid loovad vaimusilmas õige arusaamise ja mõistetava ettekujutuse tootest / teenusest ja selle kasutamisviisidest, mis siis sööbib
Lühimälu Lühimälu kestuseks on maksimaalselt kuni pool minutit (Peterson & Peterson, 1959). See tulemus saavutati katses, kus KI-d pidid jätma meelde kolm kaashäälikut. Mälus kordamise takistamiseks anti neile lisaülesandeks peastarvutus - mingist arvust kolme kaupa lahutamine. Meelde jäetud kaashäälikute mälus säilimist kontrolliti 3, 6, 9, 12, 15 või 18 s peale lahutamistehete alustamist. Selles katses kadus kordamisele mitteallutatud võõras (kuigi lihtne) stiimulmaterjal 18 s möödudes mälust peaaegu täielikult. Lühimälus säilib info sõnaliselt kodeerituna, vähemalt kuni Baddeley töömälu ideoloogia tekkeni ja tema visuaalruumilise märkmiku ideeni arvati nii. Lühimälu väikese mahu avastajana on tuntuks saanud George Miller (1956). Lühimälus säilitatavate ühikute arvuks sai Miller ,,maagilise arvu" 7 pluss/ miinus 2. Ühe seisukoha järgi on lühimälu vaadeldav kui piiratud mõõtudega laadimisplatvorm, kust infot püsimällu laetakse